Monument "Pühendatud Läti Ajutisele Rahvusnõukogule"
Mälestusmärk
159
Monument „Pühendus Läti Ajutisele Rahvusnõukogule” asub Valkas Rīgas ja Raina tänava ristmikul (aadress Raina tänav 9A).
Monument avati 2. detsembril 2017 osana Läti sajanda aastapäeva programmist, Läti Ajutise Rahvusnõukogu 1917. aasta koosoleku auks.
Ansambli idee autor on skulptor Arta Dumpe, kiviraidur Ivars Feldbergs ja arhitektuurilise planeerimise teostas SIA "Arhitektuuribüroo Vecumnieks & Bērziņi".
Monumendi aluse moodustab suur veskikivi – nagu elu, aja ja sündmuste ring. Selle külgedele on graveeritud LPNP juhatuse liikmete nimed. Veskikivist tõusevad taevasse otsekui saatuse teed kolm piirkonda – Vidzeme, Kuramaa ja Latgale oma ajalooliste vapimärkidega. Kompositsiooni lõpetab Petlemma täht, mis muutub uue Läti riigi päikeseks. Läti luuletaja, prosaist ja poliitik Kārlis Skalbe /1879–1945/ kirjutas: „Ka Lätil oli oma Petlemma, väike vaene Valka...“.
Läti Ajutise Rahvusnõukogu monument on omamoodi võla tagasimakse inimestele, kes 1917. aastal Valkas oma elu ohtu pannes ja ideaalidest juhindudes rajasid praktiliselt võimatus olukorras Läti riigi aluse.
Sel ajal oli Valka Saksamaa poolt veel okupeerimata territooriumil suurima lätlaste elanikkonnaga linn. Pärast Riia langemist sai sellest Läti sotsiaalse, poliitilise ja kultuurielu keskus. Siia kogunesid need, keda ühendas soov rakendada läti rahva enesemääramisõigust. 29. novembrist kuni 2. detsembrini 1917 (uue stiili järgi) toimus Valka raekojas (nüüd Valgas Kesk tänaval nr 11 asuv hoone) Läti Ajutise Rahvusnõukogu 1. istungjärk, kus osalesid peaaegu kõigi mõjukamate Läti avalike organisatsioonide ja poliitiliste parteide esindajad. Esmakordselt kuulutasid nad ametlikult oma tegevuse eesmärgiks - iseseisva rahvusriigi loomise - ning võtsid vastu deklaratsiooni ühtse ja autonoomse Läti loomise kohta Läti piirkondades Vidzeme, Kuramaa ja Latgale.
Kasutatud allikad ja viited:
http://visit.valka.lv
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Märts 1917 – oluline kuu Valmiera ja Läti ajaloos
1917. aasta märtsis, enam kui aasta enne Läti riigi väljakuulutamist, asutati Valmieras Vidzeme Ajutine Maanõukogu, mis võttis vastu resolutsiooni Läti autonoomia ja enesemääramisõiguste kohta. Nõukogu asutamispäeval heisati kohtumispaigas esmakordselt punavalgepunane lipp.
Ádolfs Ersi raamatust "Vidzeme vabadusvõitluses" põgenike teekonnast Valkas
Alates põgenike ajast omistati Valkale olulisem roll kui teistele Vidzeme linnadele, sest seal ilmus poliitiliselt aktiivne ajaleht „Līdums“, kus sepistati Läti vaimseid ja poliitilisi relvi, ning ka seetõttu, et see oli risttee, kus kohtusid teed Läti kolmest küljest: Riiast, Alūksnest, Mozekilest ning ka Eestist ja Venemaalt. Linnal olid ühendused põgenikega igast küljest – Tartust, Pliskast, Moskvast ja Peterburist. Siin asus suur põgenikekeskus.