7. Sigulda jalaväerügement
I Maailmasõda ja iseseisvumine
Otsustava Cēsise lahingu eelõhtul, 20. juunil 1919, moodustati kolonel Jorgs Zemitansi käsul Põhja-Läti brigaadi reservpataljonide ühendamisel Rūjienas ja Naukšēnis Jelgava 3. jalaväerügement, mis nimetati ümber 7. Sigulda jalaväerügement 23. augustil. Selle üksuse esimene ülem oli kolonelleitnant Oscar Danker. Rügement määrati Latgale diviisi koosseisu.
Pärast formeerimist transporditi rügement raudteed mööda Tallinna (Rēveli), kust 29. juunil sai 500 vintpüssi ja transporditi Briti mereväe ristleja "Dragon" ja 2 miinipildujaga Liepājasse, kus see asus 29. juunil Sõjasadam. 6. rotu 25.07. saadeti Ventspilsi, 2. kompanii jäi garnisoniteenistusse Liepajas.
7. Sigulda jalaväerügement osales lahingutes Bermonti vägede vastu ja Põhja-Latgale vabastamisel. Rügemendi sõdurid osalesid paljudes lahingutes, sealhulgas Katleši, Vecumu ja Purvmala jaamades, samuti Jaunlatgale ja Augšpilsi vabastamisel. Vabadussõjas langes või hukkus 116 rügemendi sõdurit ja 79 jäi jäljetult kadunuks. Rügemendi 85 sõdurit autasustati Lāčplēsi sõjaordeniga.
Pärast Läti-Vene rahulepingu sõlmimist oli rügement veel idapiiril (Rēzeknes), kus valvas piiri Rītupe jaamast Eesti piirini kuni piirivalveüksuste saabumiseni. 1921. aasta jaanuaris viidi polk Alūksne ja Gulbene lähistele. Sama aasta 1. aprillil reorganiseeriti rügement rahuaja seisukorda. 1923. aastal ehitati Alūksnes esimene kahekorruseline kasarmu, 1929. aastal aga teine kolmekorruseline kasarmuhoone. 1935. aastal asus Gulbenes 11. Dobele jalaväerügemendi pataljon, mis arvati rügemendi koosseisu neljanda pataljonina, seega sai 7. Sigulda jalaväerügemendist Läti armee suurim rügement.
Pärast Nõukogude okupatsiooni 1940. aastal likvideeriti 10. septembril 7. Sigulda jalaväepolk. Sõdurid võeti NSVL Punaarmee 24. territoriaalse laskurkorpuse 285. laskurpolgu koosseisu.
Rohkem teabeallikaid
Sigulda maleva mälestuseks. 1919. 20- VI 1959. Sigulda rügemendi mälestusfond, Lincoln, 1959-231.
Oscar Dankers. Kuidas minust sai 7. Sigulda rügemendi asutaja ja rügemendi esimene ülem. Artiklite kogumik: Ziemeļnieki II, 1974.- http://www.periodika.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html#panel:pp|väljaanne:/g_001_0306121295|artikkel:DIVL839|väljaande tüüp:määratlemata
7. Sigulda jalaväerügement – 100. SARGS.LV 19.06.2019. https://www.sargs.lv/lv/vienibas-un-personibas/2019-06-19/7-siguldas-kajnieku-pulkam-100
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Monument Läti Vabadussõjas langenud 7. Sigulda jalaväerügemendi sõduritele
Asub Alūksne järve kaldal Pleskavase tänava (Kolbergi tee) serval.
22. juunil 1923 avas Läti president Jānis Čakste mälestussamba 7. Sigulda jalaväerügemendi langenud sõduritele. Monumendi on kujundanud kunstnik Jūlijs Miesnieks.
...
Rūjiena ja Põhja-Läti brigaadi "Tālavas taurētājs" langenud sõdurite vabastamise monument
Asub Rūjiena keskväljakul.
Kolme meetri kõrgune hallis Soome graniidis raiutud muistse läti eestkostja kujutis, mida kutsutakse “Tālava trompetistiks”, on asetatud kolme meetri kõrgusele graniidist postamendile, monumendi kogukõrgus ulatub aga 7,5 meetrini. Esialgsetel eskiisidel ja makettidel oli K. Zemdega oma kätesse pannud mõõga, mis hiljem asendati trompetiga. Monument avati 15. augustil...
Alūksne muuseum
Alūksne muuseum asub 19. sajandi lõpus uusgooti stiilis ehitatud Alūksne Uues Lossis, mis on riiklik arhitektuurimälestis. Muuseumis on välja pandud näitused „Totalitaarse režiimi ohvrite mälestustuba”, mis jutustab Alūksne valla elanike saatusest Siberis ja Kaug-Idas, ja „Ajastute pidusöök“, mis tutvustab Alūksne ajalugu eelajaloost tänapäevani. Eraldi väljapanek on pühendatud 7. Sigulda jalaväepolgu panusele sõjas, kultuuris ja ühiskonnaelus. 7. Sigulda jalaväepolku hakati moodustama 20. juunil 1919 Naukšēni mõisas. Esialgu moodustati Põhja-Läti Brigaadi reservpataljoni põhjal lahingurühm, kuhu kuulus 22 ohvitseri ja 1580 sõdurit; seda kutsuti Dankersi diviisiks. See kuulus 3. Jelgava polgu 2. pataljoni koosseisu, aga pärast 23...
Näitus "Ziemeļlatgale vabadusvõitluses" Balvu maakonna muuseumis
Näitus võimaldab heita pilgu Läti iseseisvuse ajalukku Põhja-Latgale vaatevinklist. Milline on meiepoolsete inimeste panus, kuidas meie vanaisad kaasasid võitlusse Läti ühise asja eest, millised on nende saatused, kuidas säilib nende mälestus? Nendele ja teistele küsimustele leiab vastused läti, vene ja inglise keeles.
Põhja-Latgale vabastamisoperatsioon, mida nimetatakse ka Viļakas-Jaunlatgale hõivamisoperatsiooniks, oli osa Latgale vabastusrünnaku operatsioonist, mille Läti relvajõud Läti...
Põhja-Läti vabastajate monument
Asub Placa kesklinnas Inčukalnsi – Valka maantee (A3) ääres. Kõrval bussipeatus ja Straupe rahvamaja.
Vaadata saab Teodors Zaļkalnsi 1919. aastal Cēsise lahingus Põhja-Läti vabastajatele valmistatud monumenti...
Läti sõjalennuvälja lennuväli
Asub Vecgulbene mõisa territooriumil - ajaloolises keskuses.
Sõdadevahelisel perioodil asus Gulbenes Läti armee garnison, kus asus 7. Sigulda jalaväerügemendi pataljon. Lennuväljad on eriti olulised kohtades, kus on rajatud olulised raudtee- ja maanteesõlmed. 1937. aastal asus Gulbenesse vastloodud Lennurügemendi üksus, millest sai Latgale diviisi skautide 6. diviis, suurendades armeeüksuste arvu Läti idapiiri lähedal...
Alūksne Garnisoni kalmistu
Asub Alūksne järve kaldal, Kapsēta poolsaarel, Suure kalmistu territooriumil.
Neid käivitasid ja hooldasid 7. Sigulda jalaväerügemendi sõdurid 1930. aastatel ning pühitsesid 11. novembril 1932. aastal. Pärast Läti taasiseseisvumist hoolitses Alūksne vennaskalmistukomitee osakonnajuhataja Uldis Veldre garnisoni kalmistu korrashoiu, Alūksnega seotud puhkepaikade väljaselgitamise ja mälestusmärkide paigaldamise eest garnisoni...
Vendade Karvase kalmistu
Asub Alūksne - Ape maantee pool Angerjamaja lähedal, Karvast lõunas, Rezaka poole keerates.
Monument avati 12. septembril 1937. aastal. Graniidist šablooni kujundas Oem Dambekalns Riias Riias arhitekt Vemera Vitandi poolt.
1975. aasta sügisel hävitasid kohalikud kommunistid monumendi. 30. märtsil 1989 otsustas Alūksne rajooninõukogu monumendi taastada ja 30. aprillil 1989 püstitas Riikliku...
Vaba Riigi aarete maja
Ainulaadne ekspositsioon Läti esimese vabariigi sõjaväe- ja tsiviilpreemiate ajaloost, samuti erinevatest riiklike ja tsiviilorganisatsioonide tegevusega seotud organisatsioonidest ajavahemikul Läti Vabadussõjast Teise maailmasõjani.
Näitusemajas on eksponeeritud mitusada erinevat ajaloolist tõendit Läti ja välismaistest erakogudest, mis hõlmavad ajavahemikku 1918–1940, avades leheküljed Latgale ja Rēzekne ajaloost.
...
Seotud lood
7. Sigulda jalaväerügemendi moodustamine
20. juunil 1919 alustati Naukšēni mõisas Rūjiena lähedal 7. Sigulda jalaväerügemendi formeerimist, vastavalt Põhja -Läti brigaadi ülema kolonel Jorgs Zemitansi käsule. Esialgu moodustati Põhja -Läti brigaadi reservpataljonist väike lahingugrupp 22 ohvitserist ja 1580 sõdurist, mis sai oma esimese ülema Oskars Dankersi auks Dankeri diviisi nime. Mõni päev hiljem arvati üksus Jelgava 3. rügemendi 2. pataljoni, 23. augustil aga ehete hulka lisades - 7. Sigulda jalaväepolku.
7. Sigulda jalaväerügemendi autasustamine bermontiaadil, suurväelase Valija Veščūnas autasustamine Lāčplēsise sõjakomandoga Alūksnes
Pärast Läti Vabadussõda autasustati suurväelast Valija Veščunast Lāčplēsise sõjakorraldusega 1919. aasta 19. novembri plaanimajas toimunud lahingute eest bermontlastega. Valija Veshchun oli üks esimesi, kes ületas vaenlase tule all Lielupe.
Mälestushetk Garrisoni kalmistul
Pärast Läti iseseisvuse taastamist hoolitses garnisoni kalmistu korrashoiu, Alūksnega seotud LKOK-iga seotud puhkepaikade väljaselgitamise ja mälestusmärkide paigaldamise eest Alūksne vendade kalmistukomitee osakonnajuhataja Uldis Veldre. Garrisoni kalmistul.