Alūksne garnisoni kalmistu Mälestusmärk
201
Asub Alūksne järve kaldal Kapsētas poolsaarel Suure kalmistu territooriumil.
Neid hakati looma ja hooldama 7. Sigulda jalaväerügemendi sõdurite hoolega 1930. aastatel ning need pühitseti sisse 11. novembril 1932. Pärast Läti iseseisvuse taastamist võttis Garnisoni kalmistu korrashoiu, Alūksnega seotud LKOK puhkepaikade väljaselgitamise ja Garnisoni kalmistule mälestusmärkide paigaldamise ette Alūksne vendade kalmistukomitee osakonna juhataja Uldis Veldre.
Garnisoni kalmistule on maetud Läti Vabariigi armee sõjaväelased, samuti sõdurid ja tsiviilisikud, kes langesid võitluses bolševike vastu 4. juulil 1941 Alūksnes Jāņkalniņši lähedal ja 7. juulil 1941 Ziemersi kihelkonnas Prinduli majade lähedal.
Enamikul matustel on valged puust ristid metalltahvlitega, millel on märgitud surnu nimi, auaste või amet, samuti sünni- ja surmakuupäev.
19. detsembril 1990 avati Garnisoni kalmistul mälestustahvel Lāčplēsise sõjaordeni kavalerile Vilis Spandegsile. Tüüpilisi mälestustahvleid paigaldati ka kommunistlikes koonduslaagrites hukkunud või mõrvatud LKOK liikmetele, keda ei maetud Lätti. 11. novembril 1990 paigaldati mälestustahvel kommunistlikus koonduslaagris hukkunud LKOK liikmele Voldemārs Zaķile.
Kasutatud allikad ja viited:
Tundmatu sõda: Läti rahvuspartisanide võitlused Nõukogude okupantide vastu 1944–1956. Teine, täiendatud trükk. Toim.: Apine, L.; Kiršteins, A. [Riia]: Domas spēks, [2012]. lk 150–151.
Saatuslik lahing Prinduli majade lähedal. Maliena Ziņas. 14. august 1941.
Alūksne patriootide lahingud bandiitidega Tēvija, 1941, 21. juuli, nr 18.
Veldre, U. Alūksne Lāčplēši ülestõusmine algas 27 aastat tagasi. Malienas Ziņas. 4. november 2016.
Seotud ajajoon
Seotud lood
Mälestushetk Garrisoni kalmistul
Pärast Läti iseseisvuse taastamist võttis Alūksne vendade kalmistukomitee juht Uldis Veldre enda peale vastutuse Garnisoni kalmistu korrashoiu, Alūksnega seotud LKOK puhkepaikade väljaselgitamise ja Garnisoni kalmistule mälestusmärkide paigaldamise.