Alūksne Garnisoni kalmistu Mälestusmärk
201
Asub Alūksne järve kaldal, Kapsēta poolsaarel, Suure kalmistu territooriumil.
Neid käivitasid ja hooldasid 7. Sigulda jalaväerügemendi sõdurid 1930. aastatel ning pühitsesid 11. novembril 1932. aastal. Pärast Läti taasiseseisvumist hoolitses Alūksne vennaskalmistukomitee osakonnajuhataja Uldis Veldre garnisoni kalmistu korrashoiu, Alūksnega seotud puhkepaikade väljaselgitamise ja mälestusmärkide paigaldamise eest garnisoni. Kalmistu.
Garnisoni kalmistule maeti Läti Vabariigi armee sõjaväelased, 4. juulil 1941 Alūksnes Jāņkalniņši lähedal ja 7. juulil 1941 Ziemera valda võitluses enamlaste vastu hukkunud sõdurid ja tsiviilisikud.
Enamikul maetutest on valged metalltahvlitega puidust ristid, millel on märgitud lahkunu nimi, auaste või amet, samuti sünni- ja surmaaeg.
19. detsembril 1990 avati Garnisoni kalmistul mälestusmärk Lāčplēsi sõjaväeordu kavaler Vilius Spandegile. Samuti püstitati standardsed mälestustahvlid LKOK-le, kes surid või tapeti kommunistlikes koonduslaagrites ja keda ei maetud Lätti. 11. novembril 1990 püstitati mälestusmärk kommunistlikus koonduslaagris hukkunud Voldemārs Zaķisele.
Kasutatud allikad ja viited:
Tundmatu sõda: Läti rahvuspartisanide lahingud Nõukogude okupantide vastu 1944–1956. Teine täiendus. Toim.: Apine, L .; Kiršteins, A. [Riia]: Mõttejõud, [2012]. Lk 150-151.
Saatuslik lahing Prinduļi maja juures. Maliena uudised. 14. august 1941
Alūksne patriootide võitlus bandiitidega Isamaa, 21.07.1941, nr. 18.
Veldre, U. Alūksne Lāčplēsise ülestõusmine algas 27 aastat tagasi. Maliena uudised. 4. november 2016
Seotud ajajoon
Seotud lood
Mälestushetk Garrisoni kalmistul
Pärast Läti iseseisvuse taastamist hoolitses garnisoni kalmistu korrashoiu, Alūksnega seotud LKOK-iga seotud puhkepaikade väljaselgitamise ja mälestusmärkide paigaldamise eest Alūksne vendade kalmistukomitee osakonnajuhataja Uldis Veldre. Garrisoni kalmistul.