Karva vendade kalmistu Mälestusmärk
184
Asub Alūksne - Ape maantee ääres Zuši mājas lähedal, Karvast lõunas, Rezakase pöörde juures.
Monument avati 12. septembril 1937. Graniidist steel valmistati Riias O. Dambekalnsi kivikarjääris Sõjaehituse Valitsuse arhitekti Vemers Vitansi projekti järgi.
1975. aasta sügisel hävitasid kohalikud kommunistid monumendi. 30. märtsil 1989 otsustas Alūksne rajooni nõukogu monumendi taastada ja 30. aprillil 1989 paigaldati selle asemele ajutine puidust mälestusmärk Läti hauaplaadi kujul, mille valmistas Riikliku Elektrotehase (VEF) tööline Jānis Jaunzems. Sellel oli kiri: „Siia taastatakse Karva vendade kalmistu monument.“
Sel ajal heakorrastati ka lähedalasuvat Vennaste kalmistut.
1993. aastal jätkus Alūksne vendade kalmistukomitee juhi Ulda Veldre algatusel mälestusmärgi restaureerimistöö. Uue monumendi valmistasid Cēsise kiviraidurvennad Aivars, Austris ja Auseklis Kerliņi.
Monument avati 11. juunil 1994.
Vennaskonna kalmistule on maetud neli Valmiera jalaväerügemendi 5. kompanii sõdurit - Jēkabs Sukse, Pēteris Leitlands, Ernests Puķītis ja Gustavs Ozols, kes langesid Zuši lähedal toimunud lahingutes 2. aprillil 1919. Viies sõdur, kes maeti 1930. aastate keskel, oli Roberts Glazners, Valmiera rügemendi sõdur, kes kadus jäljetult 31. märtsil 1919 Jaunā muiža lähedal. Algselt maeti ta tundmatuna, kuid hiljem tema nimi selgitati ja graveeriti monumendile. Omakorda on Apekalna kalmistule maetud viies Zuši lahingus langenud sõdur Augusts Dzedons (Ziedons).
Ingerilahingu osaleja Jānis Goldese (1891–1952) monumendi jalamile on paigaldatud mälestustahvel, kes hukkus Komi maakonnas Intas kommunistlikus koonduslaagris.
Teine mälestustahvel, mis avati 23. augustil 1992, on paigaldatud ühe puust risti lähedale ja on pühendatud 7. Sigulda jalaväerügemendi kapral Pēteris Jansonsile, kelle lahkuvad kommunistid 7. juulil 1941 mõrvasid.
Kasutatud allikad ja viited:
Lismanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia 1999, lk 18.
Alūksne ajalugu. 19. sajandi lõpp - 2. jaanuar 1920. Alūksne muuseumi uurimismaterjalid. Nr 4-13.
Läti Vabadussõja ajalugu. Toimetanud: Peniķis, M. 1. kd, Riia: Literatūra, 1938. lk 156–178.
Valmiera jalaväerügemendi ajalugu 1919–1929. Riia: Valters ja Rapa, 1929. lk 20–67.
Seotud ajajoon
Seotud lood
Anšlavs Eglītise mälestused Läti Vabadussõjast ja 1919. aasta sündmustest Alūksnes
27. märtsil 1919 alustas 1. Valmiera jalaväerügement koos Tallinna (tollal Rēvele) ja Tērbatase Eesti Kaardiväe (kaitseliti) pataljonide ning kolme soomusrongiga Melnupe jõe kallastelt Läti vabastamist bolševike käest.