Läti Vabadussõjas langenud 7. Sigulda jalaväerügemendi sõdurite mälestusmärk
Mälestusmärk
202
Asub Alūksne järve kaldal Pskevase tänava (Kolbergi tänava) ääres.
22. juunil 1923 avas Läti president Jānis Čakste mälestussamba 7. Sigulda jalaväerügemendi langenud sõduritele. Monumendi kujundas kunstnik Jūlijs Miesnieks.
Samuti parandasid ja hooldasid rügemendi sõdurid monumendi ümbrust. Sõdurid kogunesid monumendi juurde rügemendi aastapäeva tähistamise eelõhtul, kui nad süütasid püha tule, samuti rügemendi aastapäeva päeval pärast paraadi ja eestpalvet Garnisoni kalmistul.
Aastatel 1940/1941 eemaldasid ja hävitasid bolševikud mälestustahvli, kuid monument ise lammutati 1953. aastal ja selle kivid ehitati kasarmuhoone nurgavundamentidesse.
Ärkamisaja alguses koristati 1989. aasta sügisel hävinud monumendi ümbrus, mis asus sel ajal veel NSV Liidu okupatsioonivägede territooriumil. 11. novembril avati monumendi endises asukohas ajutine graniidist mälestusmärk, millele oli graveeritud tekst: "7. Sigulda jalaväerügemendi monument taastatakse selles asukohas 11. novembril 1989."
Tänu Alūksne vendade kalmistukomitee juhi U. Veldre algatusele alustati monumendi restaureerimistöid ja restaureeritud monument avati 16. oktoobril 2009.
Erinevalt algsest monumendist loodi obeliskile rügemendi rinnaplaadi asemel rist. Mõlemad monumendi reljeefid sepistas skulptor Ainārs Zelčs. Restaureeritud monumendi jaoks kasutati nii osi 22 originaalsest obeliskiplokist, mis leiti Rahvuslike Relvajõudude Jalaväekooli territooriumilt, kui ka äsjavalminud plokke.
20. juunil 2019 avati 7. Sigulda jalaväerügemendi sajanda aastapäeva ürituste raames monumendimäe jalamil rügemendi monumendi mälestuspaik ja üksuse langenud sõduritele pühendatud graniidist mälestustahvel, millele on graveeritud tekst: "Teie tugev vaim on alati meiega...". Mälestuspaik ehitati Rahvusrelvajõudude jalaväekooli personali annetatud vahenditest.
Kasutatud allikad ja viited:
Sigulda rügemendi mälestusfond. Sigulda rügemendi mälestuseks, 1919. 20.-VI 1959. Nebraska 1959, lk 15-22.
Lismanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia 1999, lk 18
Läti president avas eile Alūksnes renoveeritud monumendi, mis on pühendatud 7. Sigulda jalaväerügemendi langenud sõduritele. Saadaval: eDruva: Cēsu ja Vidzeme uudised. 17.10.2009.
Alūksnes asuv mälestusmärk 7. Sigulda jalaväerügemendi langenud sõduritele. Läti sõdurite kalmistud ja mälestuspaigad. Saadaval aadressil: https://karavirukapi.blogspot.com
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
7. Sigulda jalaväerügemendi formeerimine
20. juunil 1919 hakati Põhja-Läti brigaadi ülema kolonel Jorģis Zemitānsi käsul Rūjiena lähedal Naukšēni mõisas formeerima 7. Sigulda jalaväerügementi. Algselt moodustati Põhja-Läti brigaadi reservpataljonist väike 22 ohvitserist ja 1580 sõdurist koosnev võitlusgrupp, mis oma esimese ülema Oskars Dankeri auks nimetati Dankeri diviisiks. Mõni päev hiljem liideti diviis 3. Jelgava rügemendi 2. pataljoniga ja 23. augustil, kompanii lisamisega, 7. Sigulda jalaväerügemendiga.
Mälestushetk Garrisoni kalmistul
Pärast Läti iseseisvuse taastamist võttis Alūksne vendade kalmistukomitee juht Uldis Veldre enda peale vastutuse Garnisoni kalmistu korrashoiu, Alūksnega seotud LKOK puhkepaikade väljaselgitamise ja Garnisoni kalmistule mälestusmärkide paigaldamise.