Läti iseseisev pataljon
I Maailmasõda ja iseseisvumine, I Maailmasõda, Independence of the Baltic States

O.Kalpaka väljak asub Salduse kesklinnas, Lielā ja Striķu tänavate ristumiskohas. 

Endine turuplats on tänapäeval Salduse elanike ja külastajate lemmikpaik, kus toimuvad kontserdid, mälestusüritused ja pidustused. 10. märtsil 1919 sai Saldus esimeseks Läti linnaks, mille vabastas kolonel Oskars Kalpaksi pataljon.

Umbes poolel teel Rudbārži ja Kalvė vahel, A9 maanteega paralleelselt kulgeva vana tee ääres, asub Aizpore kalmistu. 

Seal on monument ja 12 mälestusmärki Oskars Kalpaka pataljoni vabatahtlikele sõduritele, kes elasid ümbritsevates majades.

Loss asub Rudbāržis, Riia-Liepāja maantee A9 ääres. Hoone ees on Oskars Kalpaka pataljoni tegude mälestuseks mälestustahvel.

Loss ehitati 1835. aastal parun von Firksi perekonna valdusena paruness Thea von Firksi käsul. 15. detsembril 1905 põletasid revolutsionäärid mõisa maha. Kolm aastat hiljem algasid restaureerimistööd arhitekt L. Reiniersi juhtimisel.

Skrunda lahingumälestusmärk asub Skrunda kesklinnas, Oskaras Kalpaka pargis Skrunda kultuurimaja lähedal, Kuldīgase ja Liepājase tänava ristmikul. 2005. aastal püstitati mälestusmärgile kivi, mis meenutab 29. jaanuari 1919. aasta lahingut, mil Oskars Kalpaka juhitud pataljon koos Landeswehri saksa ja vene üksustega vabastas Skrunda enamlaste käest. Alates 2004. aastast on säilinud lipupäeva traditsioon, millega mälestatakse esimest enamlastest vabastatud linna ja selle vabastajaid, kes heiskasid 29. jaanuaril 1919 Skrunda kiriku juures Läti lipu.

Oskars Kalpaksi muuseum ja mälestuspaik Airītes asub Salduse ja Skrunda vahel, A9 maantee lähedal. Näitus sisaldab ulatuslikku teavet kolonel Oskars Kalpaksi ja tema pataljoni kohta ning tutvustab Läti Rahvusarmee ajalugu ja mälestuspaika Airītes. Näitus näitab kolonel Oskars Kalpaksit kui isiksust, sõdurit ja Läti iseseisvuse eest võitlejat. Ekspositsiooni osana on saadaval ka läti, inglise ja saksa keeles heliprotokollid. Need rõhutavad 1918/1919. aasta ajalooliste sündmuste tähtsust Läti riikluse kaitsmisel. Muuseumihoone on restaureeritud.

Loodusrada on loodud muuseumiga piirneval territooriumil ja põhineb O. Kalpaksi muuseumi ja selle ümbruse kujundamise ideel 1936. aastal.Loodusrada on muuseumi külastajatele tasuta.

Loodusrajal on puust skulptuurid, mis on loodud Kuldīga Tehnoloogia- ja Turismitehnikumi poolt korraldatud puidutööliste plein air töötoas ühtsel teemal - "Vabaduse armastuse nimel". Näitusel on ka ümbruskonna kooliõpilaste meeskondade maalitud plein air-tööde "Kaitse oma isamaad!" suures formaadis maalid.

Tänapäeval on Jaunmuiža, varem Jaunāmuiža, asustatud koht Kuldīga vallas ja asub 7 kilomeetri kaugusel Skrunda - Ezere maantee ääres. Asula on rajatud Jaunā mõisa (Neuhof) endise poolmõisa asemele.

3. märtsil 1919 toimus selle koha eest äge lahing kolonel Oskars Kalpaksi juhitud 1. Läti Eraldipataljoni üksuste ja 2. Nõukogude Läti Laskurirügemendi üksuste vahel.

Mõisalinnus asub Lēnu külas, Venta jõe ääres. Praegu on loss eraomanduses ja seetõttu saab seda näha vaid eemalt.

Mõisahoonet kasutas 1. Läti lahingpataljon tugipunktina jaanuari lõpust kuni 3. märtsini 1919. aastal.  Läti Eraldiseisev pataljon pidi vabastama Leni mõisa ümbruse, et saaks Jaunmuiža vastas asuvat jõge ületada. 

Mälestusmärk asub Lēņis, Lēņi mõisa lähedal maantee ristmikul.

Mälestusmärk avati 8. novembril 2007. Selle kujundas skulptor Maija Engele. Mälestusmärgi autor ja rahastaja on Jānis Blūms, kelle isa, 1. eraldi Läti pataljoni 1. ratsadivisjoni 1. leitnant Paulis Blūms organiseeris ja juhtis 3. märtsil 1919. aastal jõe ületamist 10 mehe abiga.

Skrunda kool asub Pumpuris, Skrunda - Ezeres maantee 3. kilomeetril. Kool on eraomandis ja seetõttu saab seda vaadata kaugemalt. 

1919. aasta jaanuaris ja märtsis võitles 1. Läti Eraldipataljon kooli lähedal Nõukogude Läti 2. laskurirügemendi üksustega.

Tasi - Padure mõisa loss on praegu tuntud kui Kalvene algkool, mis asutati 1922. aastal. Koolihoone ehitati 19. sajandil hilisklassitsistlikus stiilis krahv Keizerlingi jahilossiks.

1919. aasta alguses kogunesid siia ja tulid mõisa esimesed mobilisatsioonikutsele vastanud mehed. 22. jaanuaril 1919 asutati siin Läti Eraldi Ratsaväeüksus, mille üks juhtidest läks 24. jaanuaril O. Kalpaksi juhitud 1. Läti Eraldi Pataljoni. Kogu üksus (kokku umbes 80 sõdurit) komandöri Arnolds Artum-Hartmanise juhtimisel saabus Rudbārži 1. märtsil. 

Asub Visagala kalmistul, Madona linnaosas

10. juulil 1927 avati Oskars Kalpaksile Kārlis Zāle ja Arnolds Dzirkaļsi valmistatud monument - kolmest figuurist koosnev kompositsioon, mille keskmes on muistne läti sõdalane kilbi ja mõõgaga käes, kuid mõlemal. sides on vehklev sõdur. Skulptuurigrupi jalamile on graniitalusele asetatud pronkstahvel, millele on graveeritud tekst, millel on ka Kalpakile pühendatud Edward...

Polkovniku Oskars Kalpaksi perekonna mälestuspaik Liepsalas asub Madona linna ja Lubānsi järve vahel. Liepsalas asub Kalpaksi lapsepõlvekodu. Mälestuspaik rajati siia 1997. aastal polkovniku vennatütre Ārija Kalpaks-Grundmane (1922–2006) ideede põhjal ja toetusel. Mälestuspaik koosneb erinevatest sümboolse tähendusega keskkonnaobjektidest ja kiviskulptuuridest, mis kujutavad läti eetilisi ja patriootilisi väärtusi. Suurimas hoones on välja pandud näitus, mis on pühendatud Läti Vabadussõja ajaloole ja Läti riigi kahekümne kahele vabadusaastale (1918–1940). Oskars Kalpaksi mälestusmärki asub Visagalsi kalmistul; selle autorid on Kārlis Zāle ja Arnolds Dzirkals ning see avati 1927. aastal. Mälestusmärk koosneb kolme figuuriga...

See asub Lielauce luteri kiriku varemete lähedal.

19. augustil 1934 avati Lielauce luteri kiriku juures Oskar Kalpaki pataljoni esimese lahingupaigal asuv hallist graniidist monument. Mälestusmärk kujundati arhitekt P. Dreimaņi kavandi järgi. Lielauce lahing toimus ööl vastu 15.–16. jaanuari 1919 ühelt poolt kalpaklaste Cēsa ja Ohvitseride kompanii ning 2. laskurpolgu sõdurite vahel. 1950. aastate alguses monument hävitati, kuid...

Ainulaadne ekspositsioon Läti esimese vabariigi sõjaväe- ja tsiviilpreemiate ajaloost, samuti erinevatest riiklike ja tsiviilorganisatsioonide tegevusega seotud organisatsioonidest ajavahemikul Läti Vabadussõjast Teise maailmasõjani.

Näitusemajas on eksponeeritud mitusada erinevat ajaloolist tõendit Läti ja välismaistest erakogudest, mis hõlmavad ajavahemikku 1918–1940, avades leheküljed Latgale ja Rēzekne ajaloost.

Eraldi Bauska pataljoni asutamise maja juures olev mälestustahvel on mustast Rootsi graniidist tahvel, mis avati 22. aprillil 1935. aastal toonase Põllumeeste Krediidiühingu maja juures. Mälestustahvli paigaldas Bauska vald koos linna ühiskondlike organisatsioonidega. Esimese kommunistliku okupatsiooni aastal asusid majas tšeka ja miilits. 1941. aasta aprillis üritas Bauska miilitsa ja tšeka juhi korraldusel lukksepp Waldorfi õpipoiss tahvlit hävitada, kuid tahtis seda päästa, tabas ainult paremat alumist nurka, kuid teatas siis, et seda pole võimalik murda. seda. Ta soovitas plaadi värvida valge lubivärviga, mis sai tehtud. Pärast seda, kui suurkujud ära aeti, pesti värv maha, aga tagasi tulles värviti plaat üle. See puhastatakse uuesti ärkamise ajal. Hoone...

Lielauce mõis koos pargiga on objekt, mida Läti ajaloos seostatakse Kalpaki esimese lahingu ja võiduga, mis toimus 1919. aasta jaanuaris Vabadussõja ajal. Mõisa praegune hooneansambel kujunes põhimõtteliselt 19. sajandil. alguses. Mõisahoone ehitati algselt ampiirstiilis kahekorruselise kivikatusega hoonena. Kompleksi kõrvalhooned asuvad mõisast kaugemal pargi serval. Selles on säilinud hiljem kultuurimajaks ümber ehitatud juhataja maja, tallid, sulastemaja, tiigi poolne jääkelder. 1801. aastal ehitatud aidast on alles vaid vundamendid, kuid koonusveski mahud, kuigi ümberehitatud, on hästi säilinud. Niisamuti saab veel vaadata mõisa roolikambrit või vankrilaut...