1949. aastal Skrunda jaamas salaja pildistatud küüditamise ešelon
25. märtsil 1949 nägi Skrunda õpilane Elmārs Heniņš, kuidas tema klassikaaslased ära viidi. Ta võttis oma fotoaparaadi ja ronis lähedalasuval mäel asuvale männipuudele, et dokumenteerida toimuvat, hiljem aga peitis pildid.
Kirjanik ja publitsist Artūrs Heniņš mäletab järgmist episoodi 1949. aasta märtsisündmustest:
Kuid toas oleksin tunnistajaks isa karmile vestlusele oma vennaga.
- Kus sa oled olnud?
- Jaamad mändides.
- Mida sa otsisid?
- Ma pildistan rongi.
- Miks sa pidid seda tegema?
- Sinna viidi mu klassikaaslased Dzērves Herbert ja Vilma.
- Tahtsid, et me ka meid kaasa võtaksime?
6. klassi õpilane oli isa kaameraga Skrunda jaamas sündmuskohal teinud üliharuldase fotoreportaaži, mis on tänapäevani säilinud aja söödud filmis.
Artūrs Heniņš, Jaunā Gaita nr. 191, märts 1993
Seotud teemad
Seotud objektid
Küüditamiseks kasutatud karjavagun - muuseum Skrunda raudteejaamas
1941. aasta juuniküüditamise ja 1949. aasta märtsiküüditamise mälestuseks on Skrunda raudteejaama juurde püstitatud mälestuskivi ja neljateljelisse vagunisse sisse seatud muuseum. See on esimene vagunimuuseum Lätis, kus on püsiekspositsioon: fotod, kirjad, memuaarid, dokumendid ja küüditatud inimeste valmistatud esemed. Skrunda jaam oli koht, kuhu välja saadetavad inimesed kokku koondati, ja üks kolmest piirkonnajaamast, kuhu toodi inimesi Skrunda ja Kuldīga ümbruskonnast. 1941. aastal küüditati siit Siberisse Krasnojarski kraisse hiljem taasiseseisvunud Läti Vabariigi esimeseks presidendiks saanud Guntis Ulmanise perekond.
Mälestuskivi Stende raudteejaamas
Ventspilsi-Mazirbe raudteeliin, samuti Stende-Dundaga pikendus Mazirbesse koos haruga Pitragsi, oli ette nähtud ainult strateegiliste sõjaliste vajaduste rahuldamiseks. Nende liinide ehitamise ajal ja pärast seda evakueeriti kõik tsiviilelanikud piirkonnast. Irbe väina piirkonnas asuvate sõjaliste raudteede peamine ülesanne oli Saksa armee rannikukaitsepositsioonide varustamine relvade ja laskemoonaga.
Need ainult sõjaväe kasutuses olevad sõjaväe raudteed ühendasid ka kolme kõige tähtsamat tuletorni, mis asusid Ovišis, Mikeltornis ja Šlīteres.
Sellest hoolimata korraldati juba I maailmasõja aastatel ka reisijatevedu.
Stende raudteejaamas asub mälestuskivi (1989) 1941. ja 1949. aastal küüditatud lätlastele.
30. oktoobril 1919 hõivasid Stende raudteejaama Bermonti väed. 17. novembril ründasid K. Šnēbergsi juhitud Läti sõjaväe sõdurid jaama, ajades ära vagunid relvade, sõjavarustuse ja viljaga. Nende lahingute eest pälvisid 6 sõdurit ordeni: K. Bumovskis (1891-1976), P. Strautiņš (1883-1969), R. Plotnieks (1891-1965), E. Jansons (1894-1977).