Poissmeeste park ja kontserdimaja "Valmiera"
Mälestusmärk
107
Park asub Valmiera kesklinnas.
1914. aastal otsustasid kaheksa ettevõtlikku Valmieri elanikku rajada tollasesse linnaserva pargi alkoholivaba puhvetiga ja raamatulauaga - nii sai alguse poissmeestepargi ajalugu.
Pargi rajamise katkestas Esimene maailmasõda.
Juba sõja alguses rajati paviljoni saali haavatud sõdurite haigla. Maja teisel korrusel asus Valmiera Punase Risti Komitee, selle keskne kingituste vastuvõtupunkt ja ladu.
Valmiera komitee oli Lätis üks töörohkemaid. 1914. aasta oktoobris oli selle hoole all 33 haiglat 375 voodikohaga. Toimkond kogus raha haiglate ülalpidamiseks ja haavatud sõdurite raviks, paranenute soojade riiete ja reisirahaga varustamiseks, läbikäivate haavatud sõdurite toitmiseks, samuti saatis kingitusi otse rindele. Üks aktiivsemaid Punase Risti komitee töötajaid raha kogumisel oli hilisem iseseisvunud Läti esimene peaminister Kārlis Ulmanis (1877-1942).
Vecpuišu pargiga on seotud ka legendaarsete Läti laskurpataljonide asutamise ajalugu. 4. ja 5. augustil 1915 töötas pargi ruumides vabatahtlike vastuvõtmise komisjon ning 6. augustil viidi noorsõdurid välja õppustele. Ka hiljem viidi Valmiera ja lähiümbruse poisse siit mitmel korral sõjaväemarssidel välja. Sõja ajal peeti pargis ka erinevaid kultuuri- ja heategevusüritusi, kuid kogu neilt saadud raha kasutati sõjas kannatanute abistamiseks.
18. novembril 1918 heisati Valmieras esimest korda riigilipp riigilipuks ja esimest korda kõlas uue riigi hümn "Jumal õnnistagu Lätit".
Teise maailmasõja ajal oli poissmeestepargi paviljoni hoones laatsaret, lahingutesse viidi vibulaskjaid. Nõukogude okupatsiooni ajal, 12. augustil 1940, nimetati Valmiera linnavalitsuse otsusega park ümber Komjaunatnese pargiks.
Pärast Teist maailmasõda kasutati arhitekt Freibergi ehitatud paviljoni nii kultuurikeskusena (1966. aastani) kui ka spordikoolina. Üheksakümnendate lõpus (1998) hakkas Vecpišu pargi paviljonis taas kihama.
Pargi rajajad on näha restorani "Vecpuisis" ruumidesse paigutatud fotodel.
Kasutatud allikad ja viited:
Talis Pumpuriņš, Cēsu ajaloo- ja kunstimuuseum
https://lr1.lsm.lv/lv/raksts/latvijas-perles/vecpuisu-parks-vieta-kur-romantika-saplust-ar-skaistumu.a69707/
https://www.valmiera.lv/lv/pilseta/dabas_teritorijas/skveri_un_parki/vecpuisu_parks/
http://www.periodika.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html?lang=fr#panel:pa|issue:/p_003_xbrl2001n20|artikkel:DIVL319|issueType:P
http://www.periodika.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html?lang=fr#panel:pa|issue:/p_003_xbrl2001n21|artikkel:DIVL362|issueType:P
Seotud ajajoon
Seotud lood
Jānis Lapiņš ja Läti esimese punase -valge -punase lipu visand
Läti riigilipu loomine toimus Esimese maailmasõja ajal. 1915. aastal pakkusid mõned kunstnikud Läti laskurpataljoni lippude loomisel lipuheitmiseks punakas-valge-punaseid värve. Pärast seda, kui õpetaja ja ajakirjanik Jānis Lapiņš 1916. aasta teisel poolel heitis punavalge-punase lipu, valmistas selle tema õpilane Valianera pagulaste varjupaiga õpetaja Marianna Straumane. See on esimene teadaolev ja tegelikult valmistatud Läti riigilipp, mis on säilinud ka tänapäevani.
Märts 1917 - tähtis kuu Valmiera ja Läti ajaloos
1917. aasta märtsis, rohkem kui aasta enne Läti riigi väljakuulutamist, asutati Valmieras Vidzeme Ajutine Maanõukogu, mis võttis vastu resolutsiooni Läti autonoomia ja enesemääramisõiguse kohta. Nõukogu asutamise päeval heisati kohtumispaigas esimest korda punavalge-punane lipp.