Hirvepark ja kontserdisaal "Valmiera" Mälestusmärk
107
Park asub Valmiera kesklinnas.
1914. aastal otsustasid kaheksa ettevõtlikku Valmiera elanikku rajada tolleaegse linna serva pargi alkoholivaba buffet'ga ja raamatuletiga – nii algas Vecpuiši pargi ajalugu.
Pargi arendustööd katkestas Esimene maailmasõda.
Juba sõja alguses rajati paviljonisaali haavatud sõdurite haigla. Hoone teisel korrusel asus Valmiera Punase Risti komitee, selle keskne annetuste vastuvõtupunkt ja ladu.
Valmiera komitee oli üks aktiivsemaid Lätis. 1914. aasta oktoobris haldas see 33 haiglat 375 voodikohaga. Komitee kogus raha haiglate ülalpidamiseks ja haavatud sõdurite raviks, sooja pesu ja reisiraha pakkumiseks paranenutele, läbisõitvate haavatud sõdurite toitlustamiseks ning saatis ka otse rindele kingitusi. Üks aktiivsemaid Punase Risti komitee töötajaid korjanduste korraldamisel oli Kārlis Ulmanis (1877–1942), kellest sai hiljem iseseisva Läti esimene peaminister.
Vecpuiši pargiga on seotud ka legendaarsete Läti laskurpataljonide asutamise ajalugu. 4. ja 5. augustil 1915 tegutses pargis vabatahtlike värbamiskomitee ning 6. augustil viidi siit noorsõdureid väljaõppele. Hiljem viidi siit mitu korda sõduriteks ka Valmiera ja ümbruskonna noormehi. Sõja ajal korraldati pargis ka mitmesuguseid kultuuri- ja heategevusüritusi, kuid kõik kogutud vahendid kasutati sõjast kannatanute abistamiseks.
18. novembril 1918 heisati Valmieras esimest korda riigilipp riigilipuna ja mängiti esimest korda uut hümni „Jumal, õnnista Lätit“.
Teise maailmasõja ajal asus Vecpuiši pargi paviljonihoones haigla ja laskureid viidi lahingusse. Nõukogude okupatsiooni ajal, 12. augustil 1940, nimetati park Valmiera linnavalitsuse otsusega ümber Komsomoli pargiks.
Pärast Teist maailmasõda kasutati arhitekt Freibergsi projekteeritud paviljoni nii kultuurikeskusena (kuni 1966. aastani) kui ka spordikoolina. Üheksakümnendate lõpus (1998) hakkas Bachelor's Parki paviljon taas aktiivselt tegutsema.
Restorani "Vecpuisis" ruumides väljapandud fotod kujutavad pargi rajajaid.
Kasutatud allikad ja viited:
Tālis Pumpuriņš, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum
https://lr1.lsm.lv/lv/raksts/latvijas-perles/vecpuisu-parks-vieta-kur-romantika-saplust-ar-skaistumu.a69707/
https://www.valmiera.lv/lv/pilseta/dabas_teritorijas/skveri_un_parki/vecpuisu_parks/
http://www.periodika.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html?lang=fr#panel:pa|väljaanne:/p_003_xbrl2001n20|artikkel:DIVL319|väljaande tüüp:P
http://www.periodika.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html?lang=fr#panel:pa|väljaanne:/p_003_xbrl2001n21|artikkel:DIVL362|väljaande tüüp:P
Seotud ajajoon
Seotud lood
Jānis Lapiņš ja Läti punavalge-punase lipu esimene mustand
Läti riigilipu loomine toimus Esimese maailmasõja ajal. 1915. aastal, Läti laskurpataljonide lippude loomisel, pakkusid üksikud kunstnikud lipukujunduseks välja punase, valge ja punase värvi. Haridustöötaja ja ajakirjaniku Jānis Lapiņši kavandi järgi valmistas punavalge-punase lipu 1916. aasta teisel poolel tema õpilane, Valmiera põgenike varjupaiga õpetaja Marianna Straumane. See on esimene teadaolev ja tegelikult valmistatud Läti riigilipp, mis on säilinud ka tänapäevani.
Märts 1917 – oluline kuu Valmiera ja Läti ajaloos
1917. aasta märtsis, enam kui aasta enne Läti riigi väljakuulutamist, asutati Valmieras Vidzeme Ajutine Maanõukogu, mis võttis vastu resolutsiooni Läti autonoomia ja enesemääramisõiguste kohta. Nõukogu asutamispäeval heisati kohtumispaigas esmakordselt punavalgepunane lipp.