Somu jēgeri I Maailmasõda
Der Finnische Jaeger (finnisch: Suomen jääkärit, schwedisch: Finska jäägartrupper, deutsch: Finnische Jäger) war eine deutsche Militäreinheit, die aus Freiwilligen gebildet wurde, die Finnland 1916-1917 als 27. Königlich-Preußisches Reservoir verließen nahm an den Kämpfen des Ersten Weltkriegs an der Ostfront auf lettischem Gebiet teil. Am 13. Februar 1918 schwor das Bataillon in Liepāja der finnischen Regierung die Treue und kehrte dann nach Finnland zurück. Jäger nahm als Teil des finnischen Jungen-Freiwilligenregiments an den Schlachten des finnischen Bürgerkriegs und an den estnischen und lettischen Freiheitskämpfen teil.Nach dem Krieg bildete sich die politisch einflussreiche Jäger-Bewegung (finnisch: Jääkäriliike, schwedisch: Jägarrörelsen).
Nach dem Ausbruch des Ersten Weltkriegs im November 1914 erstellte die Regierung des Russischen Reiches ein Programm zur Einschränkung und Russifizierung der Autonomie des Großherzogtums Finnland. Infolgedessen zögerten einige nationalistische finnische Patrioten, für das Russische Reich zu kämpfen, und wandten sich an Russlands Feind Deutschland, um bei der Vorbereitung der Truppen auf Finnlands Unabhängigkeitskampf gegen Russland zu helfen.
Im Frühjahr 1916 gab es bereits fast 2.000 ausgebildete finnische Soldaten in Deutschland, und ihre Einheit in der deutschen Armee wurde als 27. Königlich Preußisches Jäger-Bataillon bezeichnet. Vom 12. Juni bis 24. August 1916 sammelte er Kampferfahrung als Teil der deutschen 8. Armee Jelgava-Gruppe (Gruppe Mittau) an der Ostfront bei Peter an der Misa. Später in diesem Jahr wurde das Bataillon an die Küste des Golfs von Riga in der Nähe von Klapkalnciems verlegt. Hier waren die Finnen vom 27. August bis 13. Dezember 1916 für den nördlichsten Abschnitt der deutschen Ostfront verantwortlich. Nach den Winterkämpfen wurde das Königlich-Preußische Reserve-Bataillon 27 am 25. März 1917 nach Liepaja verlegt, wo es bis Februar 1918 verblieb. Zu dieser Zeit bestand das Bataillon aus etwa 1.400 Soldaten. Nach Beginn der Brestlitow-Friedensgespräche wurden die finnischen Jaegers aus der deutschen kaiserlichen Armee ausgeschieden. Am 13. Februar 1918 legte das Bataillon in der Evangelischen Dreifaltigkeitskirche in Liepaja Finnland die Treue. Bereits am 15. Februar verließen die Jäger den Hafen von Liepaja mit dem Boot, um über den Hafen von Vaasa in ihre Heimat zurückzukehren und am finnischen Bürgerkrieg gegen die Roten teilzunehmen. Gut ausgebildete Jäger halfen beim Aufbau der neuen finnischen Nationalarmee, die den Bürgerkrieg gewann.
Rohkem teabeallikaid
Juris Ciganows. Der Kurs der finnischen Jaegers in Lettland. SARGS.LV (19.03.2018): https://www.sargs.lv/lv/pirmais-pasaules-kars/2018-03-19/somijas-jegeru-gaitas-latvija
Elvita Ruka - Birzule. Durch die Schlachtfelder der finnischen Jaeger. Latvijas Vēstnesis, Nr. 103. (24. April 1997): https://www.vestnesis.lv/ta/id/43133
Der Flagge und der legitimen Regierung Finnlands treu. liepājniekiem.lv (19.02.2008): https://www.liepajniekiem.lv/zinas/kulturvide/uzticigi-karogam-un-somijas-ikumigajai-valdibai/
Zugehörige Zeitleiste
Zugehörige Objekte
Monument Soome jäägri-sapööride mälestuseks
Asub Engure linnaosas, kiirtee A10 servas Smārde pubi lähedal.
Smārde lahingu toimumispaika 1916. aastal Smārde pubi vastas asuvale põllule püstitati mälestusmärk. Saksa armee koosseisus osales lahingutes Soome jäägriinseneride kompanii (~ 200 meest). Lõhnapäevast on saanud Soome armee sõjaväeinseneride ametlik püha, mida peetakse siiani.
Soome jäägrid olid Esimese maailmasõja ajal moodustatud Saksa armee üksus. See koosnes peamiselt rahvuslikult meelestatud Soome vabatahtlikest, kes olid lahkunud Vene impeeriumi territooriumilt Soome. Smārde lahing oli Soome jäägrite üks olulisemaid ründelahinguid, kus toona kasutati uut taktikat.
Kuu aega pärast intsidenti ründas Vene armee Smārde lähedal Saksa armeed. Läti lahinguüksused tegid luuret Smārde ümbruses, ehitasid üle raba varustustee “Latviešu ceļš” ja võtsid osa lahingutest. Lahingutes langes umbes 300 Läti võitlejat. Nagu Soome jäägrid Saksa sõjaväes, olid ka Läti laskurid Vene sõjaväes oma rahvusriikide ja armeede rajajad.
Soome džässide mälestustahvel Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis
Soome džaagritele pühendatud mälestustahvel asub Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis, Lielā iela 9.
Soome jagerid olid Soome vabatahtlikest moodustatud Saksa keisririigi üksus, mis võttis 27. kuningliku Preisi jageripataljoni nime all osa Esimese maailmasõja lahingutest Läti idarindel aastatel 1916-1917.
Esimese maailmasõja ajal oli Soome suurvürstiriik osa Vene impeeriumist ja paljud soomlased soovisid Saksa võitu sõjas, et edendada iseseisva riigi loomist. 20. novembril 1914 asutati Helsingis Soome iseseisvusliikumine, mis plaanis ka iseseisva riigi relvajõudude moodustamist. Kui Saksamaa valitsus kinnitas jaanuaris 1915 oma valmisolekut soomlaste väljaõppeks, algas vabatahtlike värbamine ja 1916. aasta kevadeks oli Saksamaal paigutatud ligi 2000 sõdurit, kes said nimeks 27. Kuninglik Preisi Jäägerpataljon.
Alates 1916. aasta juunist oli pataljon Riia rindel, misjärel viidi pataljon kuni märtsini 1917 Liepajasse. Pärast veebruarirevolutsiooni hakkas Vene impeerium lagunema ja 6. detsembril 1917 kuulutas Soome parlament välja iseseisvuse.
13. veebruaril 1918 vandus pataljon Liepāja Püha Kolmainu kirikus truudust Soomele. 15. veebruaril 1918 lahkus pataljon Liepāja sadamast laevaga, et naasta koju Vasa sadamasse ja osaleda Soome kodusõjas punaste vastu, kes olid 27. jaanuaril 1918 korraldanud riigipöörde. Hästi koolitatud ja lahingukogemusega Jägerid moodustasid Soome rahvusliku armee tuumiku ja paljud neist said Teise maailmasõja ajal komandöriks.
Pataljoni lipust, mis pühitseti Püha Kolmainu kirikus, sai iseseisva Soome esimene lipp.
Soome džässide mälestustahvel Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis
Soome džaagritele pühendatud mälestustahvel asub Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis, Lielā iela 9.
Soome jagerid olid Soome vabatahtlikest moodustatud Saksa keisririigi üksus, mis võttis 27. kuningliku Preisi jageripataljoni nime all osa Esimese maailmasõja lahingutest Läti idarindel aastatel 1916-1917.
Esimese maailmasõja ajal oli Soome suurvürstiriik osa Vene impeeriumist ja paljud soomlased soovisid Saksa võitu sõjas, et edendada iseseisva riigi loomist. 20. novembril 1914 asutati Helsingis Soome iseseisvusliikumine, mis plaanis ka iseseisva riigi relvajõudude moodustamist. Kui Saksamaa valitsus kinnitas jaanuaris 1915 oma valmisolekut soomlaste väljaõppeks, algas vabatahtlike värbamine ja 1916. aasta kevadeks oli Saksamaal paigutatud ligi 2000 sõdurit, kes said nimeks 27. Kuninglik Preisi Jäägerpataljon.
Alates 1916. aasta juunist oli pataljon Riia rindel, misjärel viidi pataljon kuni märtsini 1917 Liepajasse. Pärast veebruarirevolutsiooni hakkas Vene impeerium lagunema ja 6. detsembril 1917 kuulutas Soome parlament välja iseseisvuse.
13. veebruaril 1918 vandus pataljon Liepāja Püha Kolmainu kirikus truudust Soomele. 15. veebruaril 1918 lahkus pataljon Liepāja sadamast laevaga, et naasta koju Vasa sadamasse ja osaleda Soome kodusõjas punaste vastu, kes olid 27. jaanuaril 1918 korraldanud riigipöörde. Hästi koolitatud ja lahingukogemusega Jägerid moodustasid Soome rahvusliku armee tuumiku ja paljud neist said Teise maailmasõja ajal komandöriks.
Pataljoni lipust, mis pühitseti Püha Kolmainu kirikus, sai iseseisva Soome esimene lipp.
Soomepoiste tuba
Soomepoiste tuba-muuseum asub Äksi alevikus, Saadjärve Looduskeskuse hoones
Soomepoiste tuba-muuseum avati Äksis 2002. aastal Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse, Tartu vallavalitsuse ja ka Soome riigi algatusel ja toetusel.
Soomepoiste tuba-muuseum annab ülevaate soomepoiste lahinguteedest Soomes ja Eestist teise maailmasõja ajal. Tulge ning vaadake Jõgevamaal ja Tartumaal toimunud lahinguid tutvustavat maketti, soomepoiste mundreid, varustust, relvi, autasusid, isiklikke esemeid ja fotosid! Külastada saab ka sõjameeste punkrit.
Sissepääs tasuta.
Monument Soome jäägri-sapööride mälestuseks
Asub Engure linnaosas, kiirtee A10 servas Smārde pubi lähedal.
Smārde lahingu toimumispaika 1916. aastal Smārde pubi vastas asuvale põllule püstitati mälestusmärk. Saksa armee koosseisus osales lahingutes Soome jäägriinseneride kompanii (~ 200 meest). Lõhnapäevast on saanud Soome armee sõjaväeinseneride ametlik püha, mida peetakse siiani.
Soome jäägrid olid Esimese maailmasõja ajal moodustatud Saksa armee üksus. See koosnes peamiselt rahvuslikult meelestatud Soome vabatahtlikest, kes olid lahkunud Vene impeeriumi territooriumilt Soome. Smārde lahing oli Soome jäägrite üks olulisemaid ründelahinguid, kus toona kasutati uut taktikat.
Kuu aega pärast intsidenti ründas Vene armee Smārde lähedal Saksa armeed. Läti lahinguüksused tegid luuret Smārde ümbruses, ehitasid üle raba varustustee “Latviešu ceļš” ja võtsid osa lahingutest. Lahingutes langes umbes 300 Läti võitlejat. Nagu Soome jäägrid Saksa sõjaväes, olid ka Läti laskurid Vene sõjaväes oma rahvusriikide ja armeede rajajad.
Mälestuskivi Soome vabatahtlike rügemendile "Põhjapoisid"
Asub Alūksnes, Jāņkalna tänav 52, Alūksne kitsarööpmelise raudteejaama lähedal.
23. veebruaril 2019 loodi Läti Vabadussõja sajanda aastapäeva tähistamiseks Vabadusvõitlemise Traditsioonide Ühenduse (Soome) eestvõttel Soome langenud vabatahtlike austamiseks spetsiaalne mälestusmärk koos spetsiaalse rändrahnu ja teabetahvliga. Alūksne mälestuskivi eemaldati Soomest Salpa liinilt, mis ehitati aastatel 1940-1944. kaitsma Soome idapiiri. 1200 km pikkune Salpa liin on iseseisva Soome üks olulisemaid kaitseliine, samuti üks tugevamaid ja paremini säilinud omataolisi kaitserajatisi Euroopas pärast Teist maailmasõda.
Alūksnesse toodud kivi sümboliseerib kahe rahva – soomlaste ja lätlaste – võitlust iseseisvuse eest. Soome vabatahtlike rühm "Põhjapoisid" käis lätlastel aitamas kaitsta uue Läti riigi vabadust. 21. veebruaril 1919 võtsid "põhjapoisid" osa ägedatest lahingutest Alūksne (Marienburgi) ümbruses. Pärast viis tundi kestnud lahingut Alūksne raudteejaamas hõivasid soomlased Alūksne. Võitluses hukkus 23 ja sai vigastada 23 Soome vabatahtlikku.
Apriķi muuseumi kogud ja punaste partisanide tegevusalad
Apriķi mõisahoones asub Apriķu muuseum, mille eksponaadid räägivad piirkonna iidsest ajaloost. Muuseumis on välja pandud ekspositsioon Soome sõjaväetegelasest Karl Gustav Mannerheimist - 175 museaali, interaktiivne stend "KGMannerheim ja Apriķi" (kolmes keeles - läti, inglise ja soome) 6 sektsiooniga - Apriķi mõisast, KGMannerheimist ülemana Talvesõjas, kui Soome vabadust lahingute juhina ja tema sidemetest aprikadega.
Muuseumis on väljas ka II maailmasõja aegsed esemed Saksa ja Punaarmee sümboolikaga, samuti kaart - punapartisanide tegevuspiirkonnad) ja kirjeldused. punastest partisanidest.
Aprikku mõisahoone (Apprikken) barokk-ansambel kujunes Alokste jõe äärde 18. sajandil. Esiteks. 20. sajandil alguses on mõisa omanik Carl Gustav Mannerheim, kellest sai hiljem Soome president ja kes on tuntud legendaarse Mannerheimi liini - Talvesõja aegse kindlustussüsteemi - autorina.
Seotud lood
Soome jäägritest Lätis
Soome jäägrite ajalugu on huvitav, sest see on äärmiselt sarnane Läti sõdurite saatusega I maailmasõjas ja selle suure rolliga rahvusriigi kujunemisel. Soomlastele andis I maailmasõda ka võimaluse panna alus Soome iseseisvusele ja armee loomisele. Allikas kirjeldab sündmust, kui Lätis avatakse monument Soome jäägritele.
Soome jäägri lipu pühitsemine Liepaja Püha Kolmainu katedraalis
Sõltumatu Soome esimene lipp pühitseti 1918. aastal Liepajas, Püha Kolmainsuse kirikus, kus Soome jäärad andsid enne koju minekut truudusevande Sõltumatu Soome seaduslikule valitsusele.