Somu jēgeri I Maailmasõda

Soome jääkärit (soome: Suomen jääkärit, rootsi: Finska jäägartrupper, saksa: Finnische Jäger) oli Saksa sõjaväeosa, mis moodustati Soomest lahkunud vabatahtlikest ja 27. Kuningliku Preisi reservpeekonina (saksa: das Königlich-Preußische Reserve-J 1916). -1917 osales Esimese maailmasõja lahingutes idarindel Läti territooriumil. 13. veebruaril 1918 vandus pataljon Liepājas truudust Soome valitsusele ja naasis seejärel Soome. Jäger osales Soome kodusõja lahingutes ning Soomepoiste vabatahtlike rügemendi koosseisus Eesti ja Läti vabadusvõitlustes, pärast sõda tekkis poliitiliselt mõjukas jäägriliikumine (soome keeles Jääkäriliike, rootsi keeles Jägarrörelsen).

Pärast Esimese maailmasõja puhkemist, novembris 1914, koostas Vene impeeriumi valitsus programmi Soome Suurvürstiriigi autonoomia piiramiseks ja venestamiseks. Seetõttu ei tahtnud mõned natsionalistlikud Soome patrioodid võidelda Vene impeeriumi eest ja pöördusid Venemaa vaenlase Saksamaa poole, et aidata vägesid ette valmistada Soome iseseisvusvõitluseks Venemaa vastu.

1916. aasta kevadeks oli Saksamaal juba ligi 2000 väljaõpetatud Soome sõdurit ja nende üksus Saksa sõjaväes nimetati 27. Kuninglikuks Preisi jäägripataljoniks. 12. juunist 24. augustini 1916 omandas ta lahingukogemusi Saksa 8. armee Jelgava rühma (Gruppe Mittau) koosseisus idarindel Misa jõel Peetri lähedal. Hiljem samal aastal viidi pataljon üle Liivi lahe kaldale Klapkalnciemsi lähedale. Siin vastutasid soomlased 27. augustist 13. detsembrini 1916 Saksa idarinde põhjapoolseima sektori eest. Pärast talvelahinguid viidi 27. Kuninglik Preisi tagavarapataljon 25. märtsil 1917 üle Liepajasse, kuhu see jäi kuni 1918. aasta veebruarini. Toona koosnes pataljon umbes 1400 sõdurist. Pärast Brestlitovi rahuläbirääkimiste algust vabastati Soome jäägrid Saksa keiserlikust armeest. 13. veebruaril 1918 vandus pataljon Liepaja evangeelses Püha Kolmainu kirikus Soomele truudust. Juba 15. veebruaril lahkusid jäägrid paadiga Liepaja sadamast, et Vaasa sadama kaudu naasta kodumaale ja osaleda Soome kodusõjas punaste vastu. Hästi koolitatud jäägrid aitasid luua uut Soome rahvusarmeed, mis võitis kodusõja.

 
Rohkem teabeallikaid

Juris Ciganovs. Soome jäägrite kurss Lätis. SARGS.LV (19.03.2018): https://www.sargs.lv/lv/pirmais-pasaules-kars/2018-03-19/somijas-jegeru-gaitas-latvija

Elvita Ruka - Birzule. Läbi Soome jäägri lahinguväljade. Latvijas Vēstnesis, Nr. 103. (24. aprill 1997): https://www.vestnesis.lv/ta/id/43133

Lojaalne Soome lipule ja seaduslikule valitsusele. liepājniekiem.lv (19.02.2008): https://www.liepajniekiem.lv/zinas/kulturvide/uzticigi-karogam-un-somijas-ikumigajai-valdibai/

 

Seotud objektid

Monument Soome jäägri-sapööride mälestuseks

Asub Engure linnaosas, kiirtee A10 servas Smārde pubi lähedal.

Smārde lahingu toimumispaika 1916. aastal Smārde pubi vastas asuvale põllule püstitati mälestusmärk. Saksa armee koosseisus osales lahingutes Soome jäägriinseneride kompanii (~ 200 meest). Lõhnapäevast on saanud Soome armee sõjaväeinseneride ametlik püha, mida peetakse siiani.

Soome jäägrid olid Esimese maailmasõja ajal moodustatud Saksa armee üksus. See koosnes peamiselt rahvuslikult meelestatud Soome vabatahtlikest, kes olid lahkunud Vene impeeriumi territooriumilt Soome. Smārde lahing oli Soome jäägrite üks olulisemaid ründelahinguid, kus toona kasutati uut taktikat.

Kuu aega pärast intsidenti ründas Vene armee Smārde lähedal Saksa armeed. Läti lahinguüksused tegid luuret Smārde ümbruses, ehitasid üle raba varustustee “Latviešu ceļš” ja võtsid osa lahingutest. Lahingutes langes umbes 300 Läti võitlejat. Nagu Soome jäägrid Saksa sõjaväes, olid ka Läti laskurid Vene sõjaväes oma rahvusriikide ja armeede rajajad.

Soome jäägrite lahingu mälestuspaik

Mälestuspaik asub Tukumsi piirkonnas Sloka-Talsi maantee lähedal Ragaciemsi ja Klapkalnciemsi vahel Liivi lahe rannaluidetes. Mälestusmärk paigaldati 1997. aastal kohta, kus Esimese maailmasõja ajal paiknesid soome jäägrid. See oli Esimese maailmasõja ajal moodustatud Saksamaa armeeüksus, mis koosnes peamiselt soome vabatahtlikest, kes olid lahkunud Vene impeeriumi poolt okupeeritud Soome alalt. Üksus moodustati salaja Saksa armee 27. Preisi Kuningliku Reservpataljoni nime all. Saksa armees moodustasid jäägrid traditsioonilisi ja eliitlahinguüksusi. Nende väljaõpe keskendus üksuse liikuvusele, lahinguvõimekusele ning mitmekülgsetele oskustele. Sõdurite eesmärk oli võidelda Soome iseseisvuse eest. Üksus koosnes ligi 2000 mehest, kes osalesid sõjategevuses Läti alal. Soome jäägritel oli suuri teeneid Soome riigi ja sõjaväe loomisel. Täna on selles kaunis mereäärses metsas näha kaevikuid, kust avaneb vaade merele. Mälestusmärk asub kaevikute kõrval. See on valmistatud graniidist, mida kasutati Talvesõja (1939–1940) ajal Soomes Mannerheimi kaitseliini kindlustustes.

Soome džässide mälestustahvel Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis

Soome džaagritele pühendatud mälestustahvel asub Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis, Lielā iela 9.

Soome jagerid olid Soome vabatahtlikest moodustatud Saksa keisririigi üksus, mis võttis 27. kuningliku Preisi jageripataljoni nime all osa Esimese maailmasõja lahingutest Läti idarindel aastatel 1916-1917.

Esimese maailmasõja ajal oli Soome suurvürstiriik osa Vene impeeriumist ja paljud soomlased soovisid Saksa võitu sõjas, et edendada iseseisva riigi loomist. 20. novembril 1914 asutati Helsingis Soome iseseisvusliikumine, mis plaanis ka iseseisva riigi relvajõudude moodustamist. Kui Saksamaa valitsus kinnitas jaanuaris 1915 oma valmisolekut soomlaste väljaõppeks, algas vabatahtlike värbamine ja 1916. aasta kevadeks oli Saksamaal paigutatud ligi 2000 sõdurit, kes said nimeks 27. Kuninglik Preisi Jäägerpataljon.

Alates 1916. aasta juunist oli pataljon Riia rindel, misjärel viidi pataljon kuni märtsini 1917 Liepajasse. Pärast veebruarirevolutsiooni hakkas Vene impeerium lagunema ja 6. detsembril 1917 kuulutas Soome parlament välja iseseisvuse.

13. veebruaril 1918 vandus pataljon Liepāja Püha Kolmainu kirikus truudust Soomele. 15. veebruaril 1918 lahkus pataljon Liepāja sadamast laevaga, et naasta koju Vasa sadamasse ja osaleda Soome kodusõjas punaste vastu, kes olid 27. jaanuaril 1918 korraldanud riigipöörde. Hästi koolitatud ja lahingukogemusega Jägerid moodustasid Soome rahvusliku armee tuumiku ja paljud neist said Teise maailmasõja ajal komandöriks.

Pataljoni lipust, mis pühitseti Püha Kolmainu kirikus, sai iseseisva Soome esimene lipp.

Soome džässide mälestustahvel Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis

Soome džaagritele pühendatud mälestustahvel asub Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis, Lielā iela 9.

Soome jagerid olid Soome vabatahtlikest moodustatud Saksa keisririigi üksus, mis võttis 27. kuningliku Preisi jageripataljoni nime all osa Esimese maailmasõja lahingutest Läti idarindel aastatel 1916-1917.

Esimese maailmasõja ajal oli Soome suurvürstiriik osa Vene impeeriumist ja paljud soomlased soovisid Saksa võitu sõjas, et edendada iseseisva riigi loomist. 20. novembril 1914 asutati Helsingis Soome iseseisvusliikumine, mis plaanis ka iseseisva riigi relvajõudude moodustamist. Kui Saksamaa valitsus kinnitas jaanuaris 1915 oma valmisolekut soomlaste väljaõppeks, algas vabatahtlike värbamine ja 1916. aasta kevadeks oli Saksamaal paigutatud ligi 2000 sõdurit, kes said nimeks 27. Kuninglik Preisi Jäägerpataljon.

Alates 1916. aasta juunist oli pataljon Riia rindel, misjärel viidi pataljon kuni märtsini 1917 Liepajasse. Pärast veebruarirevolutsiooni hakkas Vene impeerium lagunema ja 6. detsembril 1917 kuulutas Soome parlament välja iseseisvuse.

13. veebruaril 1918 vandus pataljon Liepāja Püha Kolmainu kirikus truudust Soomele. 15. veebruaril 1918 lahkus pataljon Liepāja sadamast laevaga, et naasta koju Vasa sadamasse ja osaleda Soome kodusõjas punaste vastu, kes olid 27. jaanuaril 1918 korraldanud riigipöörde. Hästi koolitatud ja lahingukogemusega Jägerid moodustasid Soome rahvusliku armee tuumiku ja paljud neist said Teise maailmasõja ajal komandöriks.

Pataljoni lipust, mis pühitseti Püha Kolmainu kirikus, sai iseseisva Soome esimene lipp.

Soomepoiste tuba

Soomepoiste tuba-muuseum asub Äksi alevikus, Saadjärve Looduskeskuse hoones

Soomepoiste tuba-muuseum avati Äksis 2002. aastal Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse, Tartu vallavalitsuse ja ka Soome riigi algatusel ja toetusel.

Soomepoiste tuba-muuseum annab ülevaate soomepoiste lahinguteedest Soomes ja Eestist teise maailmasõja ajal. Tulge ning vaadake Jõgevamaal ja Tartumaal toimunud lahinguid tutvustavat maketti, soomepoiste mundreid, varustust, relvi, autasusid, isiklikke esemeid ja fotosid! Külastada saab ka sõjameeste punkrit.

Sissepääs tasuta. 


 

Soome jäägrite lahingu mälestuspaik

Mälestuspaik asub Tukumsi piirkonnas Sloka-Talsi maantee lähedal Ragaciemsi ja Klapkalnciemsi vahel Liivi lahe rannaluidetes. Mälestusmärk paigaldati 1997. aastal kohta, kus Esimese maailmasõja ajal paiknesid soome jäägrid. See oli Esimese maailmasõja ajal moodustatud Saksamaa armeeüksus, mis koosnes peamiselt soome vabatahtlikest, kes olid lahkunud Vene impeeriumi poolt okupeeritud Soome alalt. Üksus moodustati salaja Saksa armee 27. Preisi Kuningliku Reservpataljoni nime all. Saksa armees moodustasid jäägrid traditsioonilisi ja eliitlahinguüksusi. Nende väljaõpe keskendus üksuse liikuvusele, lahinguvõimekusele ning mitmekülgsetele oskustele. Sõdurite eesmärk oli võidelda Soome iseseisvuse eest. Üksus koosnes ligi 2000 mehest, kes osalesid sõjategevuses Läti alal. Soome jäägritel oli suuri teeneid Soome riigi ja sõjaväe loomisel. Täna on selles kaunis mereäärses metsas näha kaevikuid, kust avaneb vaade merele. Mälestusmärk asub kaevikute kõrval. See on valmistatud graniidist, mida kasutati Talvesõja (1939–1940) ajal Soomes Mannerheimi kaitseliini kindlustustes.

Monument Soome jäägri-sapööride mälestuseks

Asub Engure linnaosas, kiirtee A10 servas Smārde pubi lähedal.

Smārde lahingu toimumispaika 1916. aastal Smārde pubi vastas asuvale põllule püstitati mälestusmärk. Saksa armee koosseisus osales lahingutes Soome jäägriinseneride kompanii (~ 200 meest). Lõhnapäevast on saanud Soome armee sõjaväeinseneride ametlik püha, mida peetakse siiani.

Soome jäägrid olid Esimese maailmasõja ajal moodustatud Saksa armee üksus. See koosnes peamiselt rahvuslikult meelestatud Soome vabatahtlikest, kes olid lahkunud Vene impeeriumi territooriumilt Soome. Smārde lahing oli Soome jäägrite üks olulisemaid ründelahinguid, kus toona kasutati uut taktikat.

Kuu aega pärast intsidenti ründas Vene armee Smārde lähedal Saksa armeed. Läti lahinguüksused tegid luuret Smārde ümbruses, ehitasid üle raba varustustee “Latviešu ceļš” ja võtsid osa lahingutest. Lahingutes langes umbes 300 Läti võitlejat. Nagu Soome jäägrid Saksa sõjaväes, olid ka Läti laskurid Vene sõjaväes oma rahvusriikide ja armeede rajajad.

Mälestuskivi Soome vabatahtlike rügemendile "Põhjapoisid"

Asub Alūksnes, Jāņkalna tänav 52, Alūksne kitsarööpmelise raudteejaama lähedal.

23. veebruaril 2019 loodi Läti Vabadussõja sajanda aastapäeva tähistamiseks Vabadusvõitlemise Traditsioonide Ühenduse (Soome) eestvõttel Soome langenud vabatahtlike austamiseks spetsiaalne mälestusmärk koos spetsiaalse rändrahnu ja teabetahvliga. Alūksne mälestuskivi eemaldati Soomest Salpa liinilt, mis ehitati aastatel 1940-1944. kaitsma Soome idapiiri. 1200 km pikkune Salpa liin on iseseisva Soome üks olulisemaid kaitseliine, samuti üks tugevamaid ja paremini säilinud omataolisi kaitserajatisi Euroopas pärast Teist maailmasõda.

Alūksnesse toodud kivi sümboliseerib kahe rahva – soomlaste ja lätlaste – võitlust iseseisvuse eest. Soome vabatahtlike rühm "Põhjapoisid" käis lätlastel aitamas kaitsta uue Läti riigi vabadust. 21. veebruaril 1919 võtsid "põhjapoisid" osa ägedatest lahingutest Alūksne (Marienburgi) ümbruses. Pärast viis tundi kestnud lahingut Alūksne raudteejaamas hõivasid soomlased Alūksne. Võitluses hukkus 23 ja sai vigastada 23 Soome vabatahtlikku.

Apriķi muuseumi kogud ja punaste partisanide tegevusalad

Apriķi mõisahoones asub Apriķu muuseum, mille eksponaadid räägivad piirkonna iidsest ajaloost. Muuseumis on välja pandud ekspositsioon Soome sõjaväetegelasest Karl Gustav Mannerheimist - 175 museaali, interaktiivne stend "KGMannerheim ja Apriķi" (kolmes keeles - läti, inglise ja soome) 6 sektsiooniga - Apriķi mõisast, KGMannerheimist ülemana Talvesõjas, kui Soome vabadust lahingute juhina ja tema sidemetest aprikadega.

Muuseumis on väljas ka II maailmasõja aegsed esemed Saksa ja Punaarmee sümboolikaga, samuti kaart - punapartisanide tegevuspiirkonnad) ja kirjeldused. punastest partisanidest.

Aprikku mõisahoone (Apprikken) barokk-ansambel kujunes Alokste jõe äärde 18. sajandil. Esiteks. 20. sajandil alguses on mõisa omanik Carl Gustav Mannerheim, kellest sai hiljem Soome president ja kes on tuntud legendaarse Mannerheimi liini - Talvesõja aegse kindlustussüsteemi - autorina.

 

Seotud lood

Soome jäägritest Lätis

Soome jäägrite ajalugu on huvitav, sest see on äärmiselt sarnane Läti sõdurite saatusega I maailmasõjas ja selle suure rolliga rahvusriigi kujunemisel. Soomlastele andis I maailmasõda ka võimaluse panna alus Soome iseseisvusele ja armee loomisele. Allikas kirjeldab sündmust, kui Lätis avatakse monument Soome jäägritele.

 
Soome jäägri lipu pühitsemine Liepaja Püha Kolmainu katedraalis

Sõltumatu Soome esimene lipp pühitseti 1918. aastal Liepajas, Püha Kolmainsuse kirikus, kus Soome jäärad andsid enne koju minekut truudusevande Sõltumatu Soome seaduslikule valitsusele.