Barikādes
IV Padomju okupācija, Atjaunotā neatkarība

1991. aasta jaanuaris püüdsid Läti iseseisvuse vastased peatada iseseisvuse taastamise protsessi ja kukutada Läti Vabariigi legitiimset võimu. Selle agressiivse käitumise vastu võitlemiseks ehitati paljude strateegiliste hoonete ümber barrikaadid ja suur hulk inimesi oli tööl. Avalikkuse laialdase kaasamise tõttu ei õnnestunud iseseisvuse vastastel võimu haarata. 1991. aasta jaanuari barrikaadid on suurepärane näide rahvusvahelise tähtsusega vägivallatust vastupanust.

1980. aastate teisel poolel NSV Liidus ellu viidud poliitiliste reformide kaudu väljendas Balti ühiskond selgelt soovi taastada Balti riikide iseseisvus. 1988. aastal loodi Balti riikides rahvaliikumised (Lätis - Läti Rahvarinne ehk LTF), mis peagi teatasid, et nende peamiseks eesmärgiks on Balti riikide iseseisvuse taastamine. Lätis võitis LTF 1990. aasta märtsis-aprillis toimunud valimised, mis võimaldas 4. mail 1990 enam kui kahe kolmandiku saadikute toetusel vastu võtta iseseisvusdeklaratsiooni. Vaatamata valimisvõidule ja deklaratsiooni vastuvõtmisele ei tunnustanud NSV Liidu keskvalitsus iseseisvusdeklaratsiooni.

Vaatamata Gorbatšovi lubadustele mitte kasutada 1991. aasta jaanuaris Baltikumis, Leedus ja Lätis võimu vahetamiseks vägivaldseid võtteid, ründasid NSVL armee ja siseasjad kohalikke omavalitsusi ja strateegilisi objekte. Lätis jõudis olukorra teravnemine oma eskaleerumise kõrgeima punktini 14.–20. jaanuaril, mil toimusid NSVL eriüksuslaste võitlejate perioodilised rünnakud Läti võimudele. Nendes rünnakutes hukkusid riigiteenistujad ja tsiviilisikud. Avalikkuse aktiivne kaasamine avaliku halduse asutustele ja strateegilistele objektidele (barrikaadidele) juurdepääsu tõkestamisel katkestas püüde kukutada õigusvõim Läti Vabariigis.

Võitluses agressorite vastu 1991. aasta jaanuaris kasutati oskuslikult vägivallatu vastupanu meetodeid. Valitsuse ja LTF-i palvel rajati kiiresti riikliku tähtsusega objektide ümber barrikaadid, mida valvasid relvastamata tsiviilisikud. Barrikaadide loomisel osalesid elanikud kõikjalt Lätist ning maapiirkondade esindajad tulid raskete põllu-, metsa- ja muu tehnikaga. Osalejad olid valves ja vajadusel regulaarselt asendatud. Vabatahtlikud andsid süüa, rajati arstiabipunktid, valves olid arstid. Otseselt osales barrikaadidel umbes 40-50 tuhat inimest, mitmesaja tuhanded inimesed aga erinevatel miitingutel. Igas objektis loodi barrikaadid lähtudes tegelikust olukorrast. Ministrite nõukogu hoone ümber barrikaadide loomisel kasutati nii tihedasse kolonni paigutatud veokeid kui ka puitu.

Vaatamata sellele, et Lähis-Idas puhkes barrikaadide ajal Lahesõda, kõlasid Riia sündmused üle maailma. Venemaa ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin kutsus sõdureid ja ohvitsere üles mitte osalema vägivallaaktides Balti vabariigi elanike vastu. 20. jaanuaril toimus Moskvas miiting, kuhu kogunes Baltikumi toetuseks umbes 100 000 inimest. NSV Liit tunnustas Balti riikide iseseisvust alles siis, kui see oli pärast 1991. aasta augustiputši Moskvas tegelikult kokku varisenud. 1991. aasta barrikaadide sündmused on üks Läti iseseisvuse taastamise sümboleid. Pärast iseseisvuse taastamist toimuvad ulatuslikud barrikaadisündmuste mälestusüritused. Barrikaadil osalejaid on autasustatud barrikaadil osalejate mälestusmärkidega. 1991. aasta barrikaadimuuseum on Riias Krāmu tänav 3 avatud alates 2001. aastast.