Cēsise maleva õpilaste ehtemälestise ebatavaline lugu
1919. aasta Cēsise lahingutes osales Cēsise rügemendi vabatahtlike kompanii, mis moodustati 5. juunil Valmiera ja Cēsise koolide 108 noore lahinguüksusena Cēsise Saksa progümnaasiumi endistes ruumides Dārza tänaval ( nüüd Bērzaines tänav 4). Juba ööl vastu 5. kuni 6. juunit, tund pärast südaööd, tekkis ärevus ja ornament kästi positsioonidele minna. Rota läks liinile Mācītājsmuiža - Meijermuiža, mida peeti kõige olulisemaks lahinguväljaks.
Dr. med. Wilhelm Lenzi maja. 1930. aastate alguses ostis selle hoone Cēsise käsitööliste selts, kuid pärast II maailmasõda asusid hoones ajalehe "Padomju Druva" (alates 1990. aasta märtsist ajaleht "Druva") toimetus ja trükikoda. Teel lahinguväljale said õpilaste kompanii sõdurid, kes olid tulnud oma moodustusest Saksa progümnaasiumis mööda Palasta tänavat, rügemendi staabis granaate. Staabi läheduses olid väikese sõjalise briifingu saanud ka kompanii sõdurid Heermeistera (Gauja) tänaval. Cēsise 2. jalaväerügemendi ülema komandopunkt asus kohe üle tee - Heermeistera tänav nr.11 (praegu Gaujas tänav nr.11)
Üks sündmustest osavõtja kirjeldas ajalehe "Viimasel hetkel" (JA "10 aastat tagasi, endise Cēsise rügemendi õpilased mõisniku vastu") 10. aastapäeval Cēsise lahingu kogemust järgmiselt: 06.06.1929. : "Ööl vastu 6. juunit umbes 1 oli ärevus. Kõik panid kiiresti riidesse ja 2 juhtmega õpilasfirma seisis eriüksusteks jagatuna Dārza tänaval, jagas lahingupadruneid. Rīgas Palasta, Vaļņu ja Gaujase tänava ristmikul näitas vanemleitnant] [Gustavs] Green lühikest lahingmanöövrit teatud koha ümbritsemiseks. Pirukas Dr. Lenchi majad jagasid granaate ja kasutust tutvustati kohapeal. Sellest kohast läks kompanii Kalnamuiža, Juruģumuiža ja Mācītājsmuiža suunas, hõivas Cēsise rügemendi keskmise lahinguvälja ja kaitses selle sisselülitamisega liini Meijermuiža - Mācītājsmuiža. ”
26. mail 1938 avati umbes 100 m kaugusel endisest Cēsise Saksa Progümnaasiumist Dārza ja Palasta (praegu Bērzaines ja Palasta) tänavate ristmikul õpilaste teenetemärgile pühendatud monument. Ööl vastu 5. juunit 1919 läksid koolitamata võitluskunstide õpilased progümnaasiumist esimesse lahingusse. Seda sümboliseeris kohmakalt püütud õpilase pronksist vintpüss. Ühtlasi tuletasid öökull ja raamatud õpilase jalge ees meelde, et koolitarbed on ajutiselt asendatud relvadega. Monumendi eskiisi autor oli endine Skolnieki rota sõdur, kunstnik Jānis Rozenbergs (1901-1966), kuid idee realiseerisid skulptor Rūdolfs Ābol (t) iņš (1909-1944) ja sepp Jānis Zibens (1909-1967).
1950. aastal demonteeriti monument Nõukogude režiimi jaoks ebasoovitavaks.
Ärkamisaja alguses väljendas esimest ideed monumendi taastamiseks rühm 1942. aastal paguluses elanud Cēsise riigigümnaasiumi lõpetajaid oma 1989. aasta Läti visiidi ajal. Samuti hakati koguma vajalikke rahalisi vahendeid. Küll aga tegi Cesise linnaamet otsuse mälestise taastamise ja selle algsesse asukohta paigaldamise kohta alles pärast Läti iseseisvuse taastamist 24. septembril 1992. aastal.
Kuigi ametlik kokkulepe monumendi taastamise osas oli just saavutatud, oli tegelikkuses selle kallal töö juba alanud. 26. septembril teatas linnaosa ajaleht "Druva", et monumendi aluse jaoks on ette valmistatud paekivi, kuid skulptor Maija Baltiņa ja arhitekt Imants Timerman alustasid pronkskuju loomist.
Kuid 30. septembril 1992 esitas Cēsise elanik Ādolfs Cābulis avalduse riiklikule kultuurimälestiste kaitse inspektsioonile (VKPAI) ja vendade kalmistukomiteele (BKK). Ta väitis, et monumendi taastamise algatuse tegid nüüd teised inimesed, kes tegutsesid omakasupüüdlikel eesmärkidel ega saanud võimudelt vajalikku luba. Selle grupi esindajad, sealhulgas skulptor Andrejs Jansons, plaanisid monumendi avada 11. novembril 1992, paigutades selle umbes 15 meetri kaugusele selle algsest asukohast. Monumendi jaoks kavandati ka olulisi visuaalseid muudatusi, kuna J. Rosenbergi projekteeritud sõdur oli haaranud püssist vasakult, rõhutades sellega kiiruga moodustatud koolipoisi sõjalist valmisolekut, kuid M. Baltiņa moodustatud noormees hoidis seda parem pool. Ka materjal erines - algselt oli monument vasest, nüüd aga valatud pronksist. Endine pronksplaat asendati vaskplaadiga.
Täiendavate ajaloouuringute läbiviimiseks otsustas Cēsise linnaamet 4. oktoobril 1992 mälestusmärgi restaureerimise peatada, kuid monumendi loojad ei võtnud seda arvesse ja paigaldasid värskelt valitud kohta vundamendi koos astmetega . Monumendi sinna paigutamise vajadust seletati kommunistliku okupatsiooni aastatel sisse viidud muudatustega liiklusliikumises mööda Bērzainesi tänavat, millest enam loobuda ei saa. Kuigi vald soovitas oodata järgmist aastat, mil mälestise ajaloolises asukohas oleks võimalik proovida looduses maketi tegemist, piiras linna juhatuse tegevust rahapuudus. Juba paigaldatud ja valmistatud pronkskuju eest oli tasutud Daugava Hawksi Cēsise filiaali, eksiillaste ja Läti Rahvarinde annetustega kogutud vahenditega. Seepärast otsustati taastatud monument avada 11. novembril 1992 ajaloolise paiga lähedal. 11. novembril 1992 avati skulptor Maija Baltiņa (1941-2016) loodud monument.
Samal ajal, 1992. aastal demonteeriti okupatsioonirežiimi tehtud monument, mille tegi skulptor Kārlis Jansons “Kommunistlik lipumees”.
Tālis Pumpuriņš, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum
https://karavirukapi.blogspot.com/2020/02/cesis-piemineklis-cesu-pulka-skolnieku.html
http://sovietheritage.blogspot.com/2017/04/cesu-rajona-padomju-laika-zudusie.html
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Võnnu polgu koolipoiste roodu mälestusmärk
Mälestusmärk Võnnu lahingus langenud Võnnu polgu koolipoiste roodu sõduritele asub Palasta ja Bērzainesi tänavate ristumiskohas Võnnus (Cēsises). Mälestusmärgi rajamise ettepaneku tegi Võnnu polgu koolipoiste roodu sõdurite ühing. See avati 26. mail 1938. Mälestusmärk on loodud kunagise roodu sõduri ja kunstniku Jānis Rozenbergsi ideekavandi järgi. Meetrikõrgusele allikalubjast postamendile on asetatud 1,8 meetri kõrgune koolipoisi vormi riietatud sõduri vaskskulptuur, mille on loonud skulptor Rūdolfs Āboltiņš ja vasksepp Jānis Zibens. Sõduri jalgade juurde on asetatud öökull, tarkuse ja teadmiste sümbol, kes kükitab sõdima läinud koolipoisi raamatute peal ja kaitseb neid. Skulptuur lammutati teise Nõukogude okupatsiooni ajal 1952. aastal. Selle asukoha lähedale püstitati 1957. aastal skulptor Kārlis Jansonsi kujundatud ausammas nimega „Komnoor-lipukandja”. Mälestusmärk taasavati 11. novembril 1992 oma ajaloolise asukoha lähedal. Samal aastal võeti maha okupatsioonirežiimi poolt püstitatud komnoore ausammas.
Monument õpilaste kaunistustele lahinguväljal
Cēsis-Āraiši maantee servas, endise Liivu kihelkonna lähedal.
Vaadata saab 1919. aastal Cēsise lahingutes osalenud Cēsise rügemendi vabatahtlike ornamendile pühendatud monumenti.
Monument avati 29. mail 1930 endise Liivu kihelkonna lähedal.
Monumendi projekti töötas välja endine õpilasehete vabatahtlik K. Dzirkalis, paigaldustöid teostas firma A.Sproģis Cēsises.
Autori joonise järgi pronksdetailid lõi M.Pluka, need on valatud V.Minūta tehases Riias. Pärast II maailmasõda monument hävis.
6. juunil 1989 restaureeritud restaureeritud monumendi autorid on skulptorid A. Jansons ja M. Balttiņa, arhitekt I. Timermanis.
Hiljem eemaldati pronksmõõk ja plaat ohutuse huvides ning asendati puitdetailidega.
Esimeses maailmasõjas langenud läti laskurite ja Vabadussõjas langenud sõdurivendade kalmistu
Asub Valmiera linna (Kesk) kalmistul, Lilliase tänav 7.
Näha on graniidist obelisk, mille detailid on sepistanud skulptor Wilhelm Trey.
Monument avati 22. juunil 1923. aastal. Vendade kalmistule on maetud umbes 150 sõdurit.
Vendade kalmistule maeti mitu Esimese maailmasõja ja Vabadussõja võitlejat, sealhulgas Cēsise maleva koolikompanii LKOK Edgars Krieviņši esimesed hukkunud.
Praegu on vennaskalmistul 14 erineva pikkusega hauakomplekti, millele on püstitatud 139 valget puuristi, kuid ristidel pole enam tahvlit langenute nimedega. Üks mustast graniidist rist on säilinud.
Kommunistliku okupatsiooni ajal toimusid intensiivsed tsiviilmatmised vendade kalmistul. Pärast taasiseseisvumist 1994. aastal muudeti vennaskalmistu matuste plaani ning nüüdseks on rajatud risti-rästi kalmistuklastrid, millest vaid üks on säilitanud endise suunitluse.
Cēsise rügemendi üliõpilaskompanii asutamise mälestusmärk
Asub Leona Paeglese tn 1, punastest tellistest fassaadi kõrval.
Mälestusmärgi autor on kunstnik Solveiga Vasiljeva ning idee aluseks on õienupu motiiv. Kunstniku sõnul sümboliseerib see äsja kujunenud isiksusi – õpilasi, kes peavad oma vaikselt lühikeses elus langetama olulise, vastutusrikka ja karmi otsuse.
Mälestusmärgi kujul on õienupu välimised kroonlehed tehtud geomeetrilistest teravatest nurkadest, vastupidiselt punga õrnale ümarale siseküljele. Mälestusmärgi kõrgus on kuni 1,5 m. Mälestusmärk avati 26. mail 2011 Valmieras, kohas, kus 1919. aastal moodustati Cēsise rügemendi orkester.
Läti kontuurid on tehtud kunstlikest munakividest, millele on asetatud plaat Cēsise rügemendi Üliõpilaste Seltsi lipu ja tekstiga:
„Selles kohas 26. mail 1919. a
Asutati Cēsise rügemendi õpilasfirma "
Cesise vendade kalmistu
Asub Cēsise Lejase kalmistul, Lenču tänav 15, Cēsis.
Üks olulisemaid Esimese maailmasõja ja Vabadussõja mälestuspaiku Cēsises on Alumisel kalmistul asuv vendade kalmistu.
Kalmistu on 1927. aastal Cēsise kunstniku ja mõtleja Augustus Julla (1872-1958) ehitatud Vennaskalmistu monument, mis on pühendatud aastatel 1915-1920 Vennaskalmistule maetud sõduritele.
Cēsise Alumise kalmistu vendade kalmistule on maetud umbes 200 sõdurit. Nende hulgas teadmata arv Esimeses maailmasõjas langenud läti laskureid ja vene sõdureid, samuti saksa (10), poola jt rahvusest sõdureid. Selle Läti kalmistu ajal maeti nendele kalmistutele 5. (2.) Cēsise jalaväerügemendi 22 langenud sõdurit, samuti 11 vabadusvõitlejat, kes langesid teistes Läti armee üksustes. Vennaskalmistule on maetud 2 eestlast, 15 enamlaste ohvrit ja ka läti punapüssimeest.
