"Sõda ei ole lõppenud enne, kui viimane sõdur on maetud" (Saldus Saksa sõdurite kalmistu)
Kurzeme tekkis 10. oktoobril 1944 eraldi ja eraldi lahinguväljana. Umbes 500 000 Saksa sõjaväelast loeti ümberpiiratuks. 1. Balti rinde staabi aruannete kohaselt oli kogu Läänemere ranniku täielikuks vabastamiseks vaja vaid "väikest pingutust". Siiski jätkusid lahingud Kuramaal veel seitse kuud ja Kuramaast sai Teise maailmasõja lõpu sümbol.
Seitse kuud kestnud lahingutegevuse jooksul kuni 1945. aasta maini kaotasid Saksa väed Kuramaal 154 108 sõdurit hukkununa, haavatuna ja kadununa. Alates 1997. aastast on Salduse lähedal läbi viidud sõjaaja kalmistu uuring ja sõdurite ümbermatmine ning praegu on siin 27 000 langenud sõduri nime.
Kurzeme tekkis 10. oktoobril 1944 eraldi ja eraldi lahinguväljana. Punaarmee oli püüdnud ära kasutada edu Valgevenes alates 1944. aasta juuli lõpust, kus Saksa armeegrupp "Kesk" hävitati vähem kui kuu ajaga. Augusti alguses 1944 vallutasid Nõukogude 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse üksused Tukumsi ja jõudsid Riia lahe ääres asuvasse Klapkalntsiasse, katkestades maismaaliiklus Wehrmachti Põhja armeegrupi ja Saksamaa vahel. Punaarmee esimene katse liikluse katkestamiseks jäi siiski ebaõnnestunuks, sest Saksa vasturünnaku tulemusena taastati maismaakoridor Tukumsi juures juba 1944. aasta augusti lõpus.
Järgmine katse Saksa armee ümberpiiramiseks algas 14. septembril 1944, kui kolm Balti rindeüksust 1 546 000 sõduriga alustasid pealetungi Riia suunas. Ka see katse ebaõnnestus ja Punaarmee pidi oma plaane muutma. Kolmas katse, mida tuntakse "Klaipėda pealetungi" nime all, ei olnud mitte ainult edukas, vaid sellest sai üks Punaarmee suurimaid saavutusi Teise maailmasõja ajal. 5. panzerarmee, mis alustas oma rünnakut 5. oktoobril, jõudis 10. oktoobri õhtul Palanga lähedal Läänemere rannikule.
Umbes 500 000 Saksa väeosa oli hinnanguliselt ümber piiratud. 1. Balti rinde staabi aruannete kohaselt oli kogu Läänemere ranniku täielikuks vabastamiseks vaja vaid väikest pingutust. Siiski jätkusid lahingud Kuramaal veel seitse kuud ja Kuramaast sai Teise maailmasõja lõpu sümbol.
Seitse kuud kestnud lahingutegevuse jooksul kuni 1945. aasta maini kaotasid Saksa väed Kuramaal 154 108 sõdurit hukkununa, haavatuna ja kadununa. Surnute ja kadunute täpne arv ei ole teada, kuid see võis ulatuda kuni 50 000 inimeseni. Pärast sõja lõppu hävitasid nõukogude võimud saksa sõdurite kalmistud. Langenud sõdurite ekshumeerimine lahinguväljadelt ja hävitatud kalmistutelt algas 1990. aastate alguses.
Alates 1997. aastast on alustatud Salduse lähedal asuvate sõjahaudade uurimist ja ümbermatmist ning praegu on siin 27 000 langenud sõduri nime. Töö on veel pooleli, sest kõiki matmispaiku ei ole veel uuritud. Ümbermatmise käigus leitud sõdurite nimedest selgub, et sakslaste ja austerlaste seas oli saksa sõjaväes ka lätlasi, eestlasi, leedulasi, norralasi, taanlasi ja teisi rahvusi.
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Ezere kohalik ajaloohoidla "Muitas Nams" ("Tollimaja")
Ezere tollimaja asub Ezeres Saldus-Mažeikiai maantee lähedal Läti-Leedu piiril. Selles hoones kirjutati 8. mail 1945 alla nn Kuramaa taskusse piiratud Saksa armeeüksuste "Kurzeme" (Kuramaa) kapitulatsioonilepingule. Arvatakse, et Teine maailmasõda lõppes tegelikult Ezeres. Tollimajas on II maailmasõja lõpu sündmusi kajastav väljapanek ja Ezere valla ajalugu vanast ajast kuni tänapäevani kirjeldavad eksponaadid. 7. mai 1945. aasta hommikul saatis Leningradi rinde ülem marssal L. Govorov armeegrupi "Kurzeme" juhtkonnale ultimaatumi, et see paneks relvad maha. Üleandmisakt allkirjastati asjaosaliste poolt 8. mail ja selles kirjeldati üksikasjalikult üleandmise korda, relvade kogumiskohti, esitatavaid dokumente ja andmeid ning muid praktilisi meetmeid.
Giidiga ekskursioon Priekule "Teise maailmasõja jälgedes "Kuramaa taskus""
Giidiekskursioonid tutvustavad Priekule linna ümbruses asuvaid Teise maailmasõja lahinguvälju. Marsruudi pikkust ja ekskursiooni kestust saab kohandada grupi huvidele: 10 kilomeetrist kolme tunniga kuni 40 kilomeetrini kuue tunniga. Ekskursioonid toimuvad aastaringselt läti, vene ja inglise keeles ning need tuleb ette tellida. Ekskursioonid sobivad alates 13. eluaastast. Kõige sobivam transpordivahend on auto või kuni 30-kohaline buss. Peamised peatuspaigad: 1) Gramzda, kust Nõukogude armee alustas 1944. aasta sügisel rünnakut Saksa sõjaväe positsioonide vastu Priekules; 2) Priekule vennaskalmistu – Baltikumi suurim vennaskalmistu, kus puhkab üle 23000 Punaarmee sõduri; 3) Priekule – strateegilise tähtsusega paik Kuramaa koti lõunaosas, kus peeti eriti raske ja keeruline lahing; 4) Krote, kus 1945. aasta veebruaris Vārtāja jõe kaldal peatus Nõukogude armee rünnak Kuramaa kotti piiratud Saksa vägede vastu.
Hermann Faul mälestuspaik
See asub maapiirkonna teede ristmikul, mis keerab maha Pienavast Džūkste'ile viivast teest.
Mälestusmärk H. Faulile ja üheksale saksa ja läti sõdurile, kes langesid 27. detsembri 1944. aasta lahingus (arvatavasti õhku tulistatud suurtüki otsetabamuse tagajärjel) ja keda peetakse sellest ajast saadik kadunuks, kuna nende säilmete, dokumentide või muude tõendite kohta ei ole leitud ühtegi jäänust.
Sõduri kalmistu Priekule mälestusansambel
Priekule vennaskalmistu memoriaalansambel Liepāja-Priekule-Skoda maantee kõrval on suurim Teises maailmasõjas osalenud Nõukogude sõdurite matmispaik Baltimaades. Siia on maetud üle 23000 Nõukogude sõduri. Operatsioon „Priekule“ oli üks ägedamaid Kuramaa koti lahinguid, mis kestis 1944. aasta oktoobrist kuni 1945. aasta 21. veebruarini. Priekule lahing 1945. aasta veebruaris kestis ilma katkestusteta seitse päeva ja ööd ning nõudis mõlemal poolel väga palju ohvreid. Kuni Priekule vennaskalmistu ümberkujundamiseni memoriaalansambliks asus siin silmapaistva läti skulptori Kārlis Zāle (1888–1942) viimasena tehtud mälestusmärk, mis oli mõeldud vabadussõja mälestuseks Alojasse. Aastatel 1974–1984 kujundati Priekule vennaskalmistu 8 ha suurune ala ümber Teises maailmasõjas langenute memoriaalansambliks. Selle kujundasid skulptor P. Zaļkalne, arhitektid A. Zoldners ja E. Salguss ning dendroloog A. Lasis.
Giidiga ekskursioon Priekule "Teise maailmasõja jälgedes "Kuramaa taskus""
Giidiekskursioonid tutvustavad Priekule linna ümbruses asuvaid Teise maailmasõja lahinguvälju. Marsruudi pikkust ja ekskursiooni kestust saab kohandada grupi huvidele: 10 kilomeetrist kolme tunniga kuni 40 kilomeetrini kuue tunniga. Ekskursioonid toimuvad aastaringselt läti, vene ja inglise keeles ning need tuleb ette tellida. Ekskursioonid sobivad alates 13. eluaastast. Kõige sobivam transpordivahend on auto või kuni 30-kohaline buss. Peamised peatuspaigad: 1) Gramzda, kust Nõukogude armee alustas 1944. aasta sügisel rünnakut Saksa sõjaväe positsioonide vastu Priekules; 2) Priekule vennaskalmistu – Baltikumi suurim vennaskalmistu, kus puhkab üle 23000 Punaarmee sõduri; 3) Priekule – strateegilise tähtsusega paik Kuramaa koti lõunaosas, kus peeti eriti raske ja keeruline lahing; 4) Krote, kus 1945. aasta veebruaris Vārtāja jõe kaldal peatus Nõukogude armee rünnak Kuramaa kotti piiratud Saksa vägede vastu.