Aizporu poolmõis Vabadussõjas

IMG_20210507_113008.jpg

Aizporu poolsaar, Aizpute rajoon, Kalvene vald, on läänepoolseim koht Lätis, kuhu kolonel Oskars Kalpaksi eraldi pataljon taganes.

Rudbārži ja Kalvenė poolsaarel on Aizpore kalmistu. Seal on mälestusmärk ja 12 mälestusmärki Oskars Kalpaka pataljoni vabatahtlikele sõduritele.

1919. aasta jaanuaris, pärast lahkumist Jelgavast Lielauce kaudu, kus peeti Vabadussõjas esimene lahing, saabus kolonel Oskars Kalpaksi pataljon pärast Venta sundimist Lēne ja Rudbārži mõisa juurde. 22. jaanuari varahommikul asus kolonel O. Kalpaksi pataljon kaitsepositsioonidele Liepāja - Jelgava maantee ja Embūte - Valtaiķi tee ristumiskohas AIZPORU poolmõisapiirkonnas. Vasakul oli Balti Landeswehr, paremal Saksa Rauddiviis. Kuna Nõukogude Läti vägede edasist pealetungi Skrundast ei järgnenud, naasis O. Kalpaksi pataljon oma varasematele positsioonidele RUDBĀRŽI mõisas.

1922. aastal püstitasid endised Kalpaka pataljoni mehed ajutise mälestusmärgi - vaskplaadiga tammeploki.

1930. aastatel tellis O. Kalpaksi Selts skulptor Jānis BRIEDISELE monumendi “Algus”, samuti propageeritakse ja võetakse vastu idee luua suur tammega memoriaalkompleks – Varoņi allee Rudbārži mõisani. Läti president. Mälestuspaiga müügiõiguse omandab skulptor Kārlis JANSONS.

Tulenevalt asjaolust, et monumendi valmistamise peamisteks rahastajateks on üliõpilaskorporatsioonid, püstitatakse 15. mail 1939 ehitatud J. Brieži mälestussammas Pinkis (restaureeritud monument asub Pinkis) kuuluva õpilasfirma auks. O. Kalpaksi pataljonile.

1940. aastal, kui Läti okupeeriti, jäid mälestuspaiga müügiplaanid soiku. Mitteametlikel andmetel on planeeritud Kangelaste allee osaliselt realiseerunud Rudbārži mõisa tammede istutamisega Aizporai suunas ja on nüüd nähtav Liepāja maantee ääres.

Kaasaegne mälestuspaik

Pärast Läti Vabariigi iseseisvuse taastamist 15. mail 1993 avati mälestusmärk - Valguskiir. Halli graniidi sisse raiutud 2,3 m kõrguse mälestusmärgi on valmistanud skulptorid Harijs SPRINCIS ja Imants LUKAŽIS (1930 - 2007, maetud Aizporu kalmistule), kelle isa on samuti O. Kalpaksi pataljoni sõjaväelane. Mälestusmärgile on graveeritud luuletaja Ed.VIRZAS sõnad:

KALPAKAM

JA TEMA

SÕDURIDELE

1919. AASTA

HOMMIK, 25. JAANUAR

SIIT

ALUSTA KA

KUDUMISE KAAL

ÜLE LÄTI

 
© OpenStreetMap contributors
Laadimine...
Loo jutustaja: Valdis Kuzmins; Loo ülestähendaja: Jana Kalve
Kasutatud allikad ja viited:

Allikas: Lisamanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999. Lk.

 
IMG_20210507_112643.jpg

Seotud objektid

Monument ja mälestusmärgid O. Kalpaka pataljoni sõduritele Aizpore kalmistul

Umbes poolel teel Rudbārži ja Kalvė vahel, A9 maanteega paralleelselt kulgeva vana tee ääres, asub Aizpore kalmistu. 

Seal on monument ja 12 mälestusmärki Oskars Kalpaka pataljoni vabatahtlikele sõduritele, kes elasid ümbritsevates majades.

...
Skrunda lahingu mälestus- ja lipupäev

Skrunda lahingumälestusmärk asub Skrunda kesklinnas, Oskaras Kalpaka pargis Skrunda kultuurimaja lähedal, Kuldīgase ja Liepājase tänava ristmikul. 2005. aastal püstitati mälestusmärgile kivi, mis meenutab 29. jaanuari 1919. aasta lahingut, mil Oskars Kalpaka juhitud pataljon koos Landeswehri saksa ja vene üksustega vabastas Skrunda enamlaste käest. Alates 2004. aastast on säilinud lipupäeva traditsioon, millega mälestatakse esimest enamlastest vabastatud linna ja selle vabastajaid, kes heiskasid 29. jaanuaril 1919 Skrunda kiriku juures Läti lipu.

...
Oskars Kalpaksi muuseum ja mälestuspaik "Airītes"

Oskars Kalpaksi muuseum ja mälestuspaik Airītes asub Salduse ja Skrunda vahel, A9 maantee lähedal. Näitus sisaldab ulatuslikku teavet kolonel Oskars Kalpaksi ja tema pataljoni kohta ning tutvustab Läti Rahvusarmee ajalugu ja mälestuspaika Airītes. Näitus näitab kolonel Oskars Kalpaksit kui isiksust, sõdurit ja Läti iseseisvuse eest võitlejat. Ekspositsiooni osana on saadaval ka läti, inglise ja saksa keeles heliprotokollid. Need rõhutavad 1918/1919. aasta ajalooliste sündmuste tähtsust Läti riikluse kaitsmisel. Muuseumihoone on restaureeritud.

...
Tāšu - Padure mõis

Tasi - Padure mõisa loss on praegu tuntud kui Kalvene algkool, mis asutati 1922. aastal. Koolihoone ehitati 19. sajandil hilisklassitsistlikus stiilis krahv Keizerlingi jahilossiks.

1919. aasta alguses kogunesid siia ja tulid mõisa esimesed mobilisatsioonikutsele vastanud mehed. 22. jaanuaril 1919 asutati siin Läti Eraldi Ratsaväeüksus, mille üks juhtidest läks 24. jaanuaril O. Kalpaksi juhitud 1. Läti Eraldi Pataljoni. Kogu üksus (kokku umbes 80 sõdurit) komandöri Arnolds Artum-Hartmanise juhtimisel saabus Rudbārži 1. märtsil. 

...
Steles Lāčplēši sõjaordude rüütlite mälestuseks

Aizpute piirkonnaga on seotud 27 Lāčplēši sõjaväeordu rüütlit.

Läti vabadusvõitluses langenud sõdurite auks püstitati kogu Lätis ühtse mustriga mälestussteled, mille tekstigravüüri font vastab kangelaste mälestustahvlite standardile, mis on analoogne liivakivist mälestusmärkide graveeringuga. Riia vennaskalmist ja keskkalmistust...