Sudrabkalniņši avatseremooniast

Sudrabkalniņš 2020. gadā. Foto: Edgars Ražinskis.

Väljavõte kindral Jānis Balozsi pöördumisest Sudrabkalniņši monumendi avamispäeval. Avaürituse täistekst, president Kārlis Ulmanise ja kindral Jānis Balozsi kõned on kirjeldatud täistekstina. Mälestused valiti seetõttu, et see näitab selgelt Sudrabkalniņši ümbruses sõdiva Läti armee seisu.

«(..) Me alustasime oma võitlusi sellel rindel – võin täna kindlalt öelda, sest meil pole midagi varjata – relvastamata, relvastamata sõjaväega. Üks-kaks päeva enne 8. okt. Võitluse alguses oma rindel Riia ees tiirutades ja üksteise juures peatudes, kas Anna mõisas või mujal, nägime kõik, kes tol ajal sõitsime, üht asja, mis tabas meid kõige rohkem ja mitte. tee meile mingit rõõmu. Nimelt olid meie armee sõdurid, kes meie ees seisid, paljajalu. Nende riided olid rebenenud; nägime sõdureid, kelle riided olid ülevalt alla rebitud. Kuid meile polnud enam saladus, et sellel rindel võitlemine on vältimatu. Siis tekkis küsimus: kuidas oma sõjaväe eest paremini hoolt kanda? Esiteks suurendasime oma jalatsite ja rõivakollektsiooni. Te ei imesta, et ütlen: kogunemine – sest mida suutsime ja suutsime, seda olime ostnud nii kodu- kui välismaalt. Kas sa mõtled makse? Aga Riia oli sel ajal väga vaikne ja rahvast tühi. Selline oli Riia ja kogu maa — ja kui palju meil siis maad oli? Mis puutub maksudesse, siis neid oli võimalik kehtestada, aga küsimus oli selles, kui kiiresti ja siis need laekuvad. Nii et loomulikult võtsime kollektsiooni välja. Riided, toit ja muu vajalik osteti ametlikult, paberil, raha eest, aga tuli mõelda sissepääsutingimustele ja makstavatele hindadele. (..)”

Loo jutustaja: Jānis Balodis
Kasutatud allikad ja viited:

ajaleht "Sõjainvaliidid", nr. 7, 1937. Artikli pealkiri "Inimesed ei unusta oma kangelasi igavesti"

IMG_20201012_111547.jpg
IMG_20201012_111604.jpg
IMG_20201012_111722.jpg

Seotud objektid

Sudrabkalniņši mägi - mälestusmärk võitluseks Bermondti armee vastu

Asub Riias, Pardaugavas, Sloka ja Kurzeme avenüü ristumiskohas.

1919. aasta novembri alguses, Läti Vabadussõja ajal, toimusid Pardaugavas tänavalahingud Läti armee ja Bermonti vägede vahel. Piirkonnas toimus otsustav rünnak Bermonti armee vastu. 1937. aastal avati Sudrabkalniņas Kārlis Zāle projekti järgi monument, millega austatakse 6. Riia jalaväerügemendi langenud sõdureid ja tõsteti esile sõjalisi jooni.

Kujundatud mälestusmüüriks – sümboolseks kindlustuseks, mille väraval on kujutatud vastase rünnakuteed blokeerivat lõvi. Tellitud Daugavgrīva linnuse kaitsevalli kiviplokkidest ja sepistatud Vabadussamba allesjäänud graniidist. Mälestuspaiga maksumuseks kujunes ligi 35 000 latti. Võrdluseks võiks sellise summa eest soetada 4 Lätis toodetud autot “Ford - Vairogs V8 De Luxe”.

Täna saab näha üht muljetavaldavamat Vabadussõja mälestuspaika.