Mažeikiai raudteejaam Mälestusmärk
Raudteejaam asub Mažeikiai linna keskosas, mistõttu sai sellest linna arengu telg. See alustas tegevust 4. septembril 1871 äsjaehitatud Liepaja-Romnai raudteeliini kõrval. 1876. aastal ehitatud reisijate saal sai esimeseks telliskivihooneks, mille ümber linn järk-järgult kujunes. Mõni aasta hiljem ühendati Mažeikiai (tol ajal Muravjovi linnaks nimetatud) Riiaga.
Kuni 1918. aastani kandis jaam, nagu ka Mažeikiai linn, nime Vilniuse kindralkuberneri Muravjovi järgi, hüüdnimega "Korik" ja kes oli kuulus 1863.–1864. aasta ülestõusu mahasurumise poolest. Jaamas käis palju ajaloolisi isikuid: Esimese maailmasõja ajal einestas jaama restoranis Saksamaa keiserlik keiser Wilhelm II, kus bermontlaste komandör kolonel Bermontas-Avalovas ülendati kindraliks, ja 1927. aastal külastas jaama Leedu Esimese Vabariigi president Antanas Smetona. Jaama lähedal toimusid kokkupõrked Leedu vabaduse kaitsjate ja Mažeikiai kompanii ning Punaarmee poolel tegutsenud Läti punaste laskurite vahel.
1941. aastal ja pärast sõda küüditati jaamast Mažeikiai piirkonna elanikke. Nende hulgas oli nelja-aastane Bronė Liaudinaitė-Tautvydienė (Leedu Poliitvangide ja Küüditatute Ühingu Mažeikiai osakonna esinaine) koos oma perega ja paljud teised pered.
Tänapäeval pole jaam oma algset otstarvet kaotanud ning selle seinale on kinnitatud mälestustahvel, mis meenutab 1941. aasta ja sõjajärgseid küüditamisi Venemaa sügavustesse. Igal aastal 14. juunil tähistatakse jaamas leina- ja lootuspäeva.
Kasutatud allikad ja viited:
Seotud teemad
Seotud lood
Õpetaja Rimtautė teekond Siberisse
Vaid kaks kuud pärast pulmi saadeti õpetaja Rimtautė Jakaitienė koos abikaasa ja tema vanematega Siberisse. Ilma kohtuprotsessita, süüdistusteta – lihtsalt sellepärast, et nad olid perekond.
Üheksa-aastase teekond eksiili
Kirjanik Regina Guntulytė-Rutkauskienė, kes saadeti üheksa-aastaselt asumisele, meenutab 14. juuni 1941. aasta küüditamist, mil ta koos perega Siberisse viidi. Tema lugu paljastab lisaks füüsilisele ka emotsionaalsele valule, mis saatis teda ka pärast Leetu naasmist.
Naiste töö Nõukogude paguluses
Leedu pagulased, kes olid harjunud sõdadevahelise Leedu traditsiooniliste naisrollidega, seisid paguluses silmitsi raske füüsilise töö ja uue reaalsusega, kus enam ei tehtud vahet "meeste" ja "naiste" töö vahel.





