Vecumnieki raudteejaam Infrastruktuuri objekt

Vecumnieki raudteejaam asub Vecumnieki külast lõunas.

Vecumnieki raudteejaam ehitati 1904. aastal ventspilsi-Moskva raudteeliini jaamana. Algselt kandis see nime „Neugut“ (Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1916/1917 kandis see nime „Neugut Kurland“). Suurema tähtsuse saavutas see Esimese maailmasõja ajal, kui sellest ehitati Euroopa-laiune raudteeharu. 1916. aastal, kui Saksa armee rindel oli Daugava vasakul kaldal tugevnenud ja stabiliseerunud, otsustati 15. märtsil ehitada rinde varustamise vajadusteks 25 km pikkune raudteeliin rööpmelaiusega 1435 mm Vecumniekist Baldonesse (jaam: Mercendarbe - Merzendorf). 30. märtsil alustas tööd umbes 5000 töölist ning 1. maiks oli liin ehitatud Skarbe jaama ja 6. maiks Mercendarbeni. Jaamade järjestus lõunast põhja oli järgmine: Neugut Kurland, Nougut Nord, Birsemnek, Gedeng, Skarbe, Merzendorf. Suurimas jaamas, Skarbes, laaditi kaupa ümber, kust see hobuste veetava transpordiga rindele veeti. See raudtee eksisteeris vaid paar aastat, veel 1921. aastal veeti mööda raudteeliini palke ja küttepuid, kuni see 1925. aastal lammutati. Raudteeliini asukoht on eri lõikudes väga erinev - kohati ületavad seda erineva tähtsusega teed, kohati, kuna muldkeha on selgelt nähtav, ületab see metsamassiive. On kohti, mida on vegetatsiooniperioodil raske läbida.

Endise Gediņi jaama („Bahnhoff Gedeng“) juures hargnes kirdesuunas kitsarööpmeline raudtee, mille rööpad jätkusid Daugava poole. Sila maja juures ületas see Silupi (Kausupi) (endine jaam „Bhf. Sille“), kuid Podnieki maja juures hargnes see uuesti. Esimene haru läks paremale Berkavase poole ja teine vasakule Vilki mägede poole ning seejärel naasis Skarbe jaamas laiarööpmelisele (1435 mm) raudteele.

1917. aasta septembris ehitasid sakslased Mercendarbest ja Skarbest Daugava jõeni veel ühe kitsarööpmelise raudteeliini (rööpmelaiusega 600 mm), kuhu nad ehitasid pontonsilla ja avasid 1. oktoobril liikluse kuni Ikšķileni. 4. detsembri üleujutus uhtus eelmainitud silla minema.

Alates 1919. aastast kannab jaam nime Vecmuiža. 1926. aastal ehitati sõjas hävinud puidust jaamahoone asemele kivihoone (arhitekt J. Neijs). 1940. aastal nimetati jaam ümber Vecumniekiks. 14. juunil 1941 ja 25. märtsil 1949 küüditati Vecumnieki jaamast, aga ka paljudest teistest Läti raudteejaamadest, mitu sada Läti elanikku. Kokku kannatas 25. märtsi 1949. aasta küüditamisaktsioonide tagajärjel (kuni 30. märtsini) 44 271 Läti elanikku.

Aastal 2000 suleti reisirongiliiklus Jelgava-Krustpilsi liinil; praegu kasutatakse seda liini ainult kaubarongiliikluseks.