Mälestuskivi Cēsise lahingutes langenud Läti ja Eesti sõdurite juures
Mälestusmärk

Pieminekļa atklāšana Cēsu kaujās kritušajiem 110 igauņu karavīriem un 44 latviešu karavīriem Cēsu-Valmieras šosejas malā, pie tilta pār Raunas upi. 1. rindā no labās puses: 1.- Cēsu rajona izpilddirektors Māris Niklass, 4.- Igaunijas Republikas Bruņoto spēku komandieris, viceadmirālis Tarmo Kouts, 5. - Latvijas Nacionālo bruņoto spēku komandieris, viceadmirālis Gaidis Zeibots. Avots: Tālis Pumpuriņš, Jānis Bahmanis, Cēsu Vēstures un mākslas muzejs
Cēsukauju85gadadiena.jpg
Cēsukauju85gadadienaPieminekļaatklāšanaCēsuka.jpg
PieminasakmensGitaM_M2.jpg
PieminasakmensLVunEEkarav_GitaM_M3.jpg
PieminasakmenspietiltaparRaunuLVunEEkarav_Git.jpg
 Cēsu–Valmieras šosejas malā pie tilta pār Raunu, Priekuļu pag., Cēsu nov., Läti
97
TRANSLATED_BY_GOOGLEKuva originaal

Asub Priekuli vallas Cēsise-Valmiera maantee ääres Rauna silla lähedal.

Vaadata saab kiviraidur Voldemārs Koltovi valmistatud graniidist mälestuskivi Cēsise lahingutes langenud sõduritele.
Avastati 2004. aastal, kui tähistati Cēsise lahingu 85. aastapäeva.
Mälestuskivi 110 Eesti ja 44 Läti sõdurile, kes langesid lahingutes Rauna ja Gauja kaldal.
Põhja-Läti brigaadi 3. Eesti diviisi 6. rügement (ülem K.Tallo), 3. rood (ülem J. Krūss) ja 2. Cēsise rügement (ülem K.Berķis) võitlesid kangelaslikult Rauna ja Gauja lähistel toimunud lahingutes.

Kasutatud allikad ja viited:
TRANSLATED_BY_GOOGLEKuva originaal

https://karavirukapi.blogspot.com/2019/07/priekulu-pagasta-pie-tilta-par-raunu.html
http://visit.priekuli.lv/objekts/piemineklis-cesu-kaujas-kritusajiem-latviesu-un-igaunu-karaviriem-pie-tilta-par-raunu/

1918 – 1920
I Maailmasõda ja iseseisvumine

Seotud ajajoon

Seotud teemad

Seotud lood

Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp

Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.