Saksa vall I maailmasõda

Vācu valnis. 1917. Avots: https://lv.wikipedia.org/wiki/Ziemassv%C4%93tku_kaujas
Saksa vall. 1917. Allikas: https://lv.wikipedia.org/wiki/Ziemassv%C4%93tku_kaujas

23. (10.) janvārī Krievijas 12. armijas vadība uzdeva latviešu un sibīriešu strēlniekiem atjaunot iepriekšējo frontes stāvokli. Atpūtā nosūtītie latviešu strēlnieku pulki atkal tika izsaukti uz fronti. Uzbrukuma centrā tika nozīmēts 3. Kurzemes un 4. Vidzemes latviešu pulks, bet abos flangos 12. Sibīrijas un 54. Sibīrijas pulks. 4. Vidzemes latviešu pulkam 12. janvārī pulksten 5.00 tika uzdots no Ložmetējkalna dienvidu nogāzes uzbrukt ar vienības kreiso flangu gar vācu vaļņa abām pusēm, labajā flangā bija jādarbojas kopā ar 3. Kurzemes latviešu strēlnieku pulku. Ciešot smagus zaudējumus, abu pulku priekšējās rotas uz kādu laiku ieņēma Maztīrelī vācu pozīcijas pie 16. mērķa. Vācu pārspēka nomākti, tomēr dienas gaitā strēlnieki atkāpās uz Ložmetējkalna rajonu. Acīmredzot 4. Vidzemes un 3. Kurzemes pulks uzbrukumu uzsāka atšķirīgos laikos. Ātrumā sagatavojot sarežģīto nakts kauju netika izveidots fizisks kontakts starp abu pulku karavīriem. Četru pulku uzbrukumam nebija konkrēta rezultāta arī tāpēc, ka centralizēti šo nakts kaujas operāciju neviens nevadīja.

Latvijas Kara muzeja filiāle „Ziemassvētku kauju muzejs” atrodas Jelgavas novada Valgundes pagasta „Mangaļu” mājās. Muzeja teritorijā atrodas Ziemassvētku kauju muzejs un Pirmā pasaules kara nocietinājumi. Apskatāms rekonstruēts nocietinājumu sistēmas posms — blindāža un „vācu vaļņa” — aizsardzības pirmās līnijas fragments

Avots: https://lv.wikipedia.org/wiki/Ziemassv%C4%93tku_kaujas (skatīts: 23.05.2021

Kaevik Saksa vallifragmendi lähedal Jõululahingu muuseumis. 2020. Allikas: Rural Builder.
Saksa valli fragment Jõululahingute muuseumis. 2020. Allikas: Lauku čeļotājs.
Saksa vall. 1917. Allikas: https://lv.wikipedia.org/wiki/Ziemassv%C4%93tku_kaujas

Saistītie objekti

Jõululahingu Muuseum ja vabaõhunäitus

Jõululahingu mälestuspark ja -muuseum asub Jelgava piirkonnas Valgunde vallas Mangaļi talukohas. Muuseum on Läti Sõjamuuseumi filiaal, see avati 2005. aastal ja see asub piirkonnas, kus toimus Jõululahing. Lahingupaikades on ikka veel säilinud ainulaadsed Esimese maailmasõja aegsed kaitserajatised. Muuseumis eksponeeritakse lahinguväljalt leitud esemeid. Vabaõhuekspositsioon tutvustab rekonstrueeritud kaitserajatisi. Muuseumi ümbruses asuvad turismimarsruudid ja õpperajad. Esimese maailmasõja aegsete kaitserajatiste vabaõhuekspositsioon ja siseväljapanekud on külastajatele avatud iga päev. Ložmetējkalnsi ümbrusest võib endiselt leida ainulaadseid tõendeid Esimese maailmasõja aegsetest kaitserajatistest. Seal asub 27 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb panoraamvaade piirkonnale, kus toimus Jõululahing, mis on tõenäoliselt kõige tuntum ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Lätis. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriajaloos. Jõululahingut seostatakse peamiselt Läti küttide rünnakuga Saksa armee üksuste vastu äärmiselt rasketes ja ebasoodsates oludes. See oli ainulaadne olukord, kus suurt lahinguoperatsiooni alustati ilma suurtükiväe toetuseta.

Jõululahingu muuseum ja territoorium. Sügis 2025 pärast rekonstrueerimist. Foto: Juris Smaļinskis
Saksa vall

"Saksa vall" on Saksa armee ehitatud kaitsekindlustus, mida kasutati 1916. aasta jõululahingute ajal. See koosneb savist vallist, mis on tugevdatud puitkonstruktsioonide ja okastraadiga, moodustades kilbi rünnaku vastu. Seda tüüpi kindlustus oli Esimese maailmasõja ajal tavaline rindejoone tugevdamiseks ja vägede kaitsmiseks.

„Saksa müüri“ saab vaadata mööda 7 km pikkust matkarada, mis algab Mangaļi maja – Jõululahingute muuseumi – juurest. Muuseumi läheduses – lähedalasuvates metsades – kulgeb mööda „Saksa müüri“ looduslik rada, mis on samuti hooldatud ehk jalakäijatele kergesti ligipääsetav. Arvestada tuleb sellega, et „Saksa müür“ on vabaõhuobjekt – seal võib olla langenud puu, maastik on ebatasane. „Saksa müür“ ulatub ka kaugemale põhja ja läbib Maztīreļa soo, kuid selles piirkonnas on see võssa kasvanud ja sobib pigem „seikluse“ ja „ekspeditsiooni“ otsijatele, mitte „pühapäevastele matkajatele“.

Saksa müür. Sügis 2025. Foto: Juris Smaļinskis
Matkarada (õpperada) Jõululahingu muuseumi lähedal

Ligikaudu 7 km pikkust matkarada – õpperada – saab alustada Jõululahingu muuseumist, kus on parkla ja tualetid. Kaasa tasub võtta kaart või selle koopia. Rada on kogu pikkuses tähistatud. Rada saab läbida erinevatel aastaaegadel – suvel, sügisel, kui lehed värvi vahetavad, või kevadel, kui õitsevad priimulad ja teised kevadlilled. Arvestada tuleb sellega, et raja läheduses on halb mobiilside. Raja raskusaste on lihtne, kuid arvestada tuleks selle läbimiseks ja kõigi objektidega tutvumiseks kuluva ajaga. Pind – metsateed, rajad, looduslik pind, kruusateed. Mangaļi majadest päripäeva liikudes tasub rada läbida mitte mööda kruusateed, vaid mööda Saksa valli lõiku, mis pikendab marsruuti umbes poole kilomeetri võrra. Kraavide kohal on puidust sillad. Olge ettevaatlikud, sest märja ilmaga võivad need olla libedad.

Marsruudil on 18 peatust, mis on varustatud infotahvlitega:

  • Vene armee esimene kindlustusliin – nn „Vene vall“;
  • 3. Kuramaa Läti Küttrügemendi lähtepositsioonid Jõululahingute rünnakuks;
  • Läti Ühendatud Laskurdiviisi peakorter jõululahingute alguses;
  • Vene armee suurtükiväe positsioonid;
  • 4. Vidzeme Läti laskurrügemendi väljapääsupositsioonid Jõululahingute rünnakuks;
  • 1. Daugavgrīva Läti laskurrügemendi lähtepositsioonid Jõululahingute rünnakuks;
  • Neutraalne tsoon;
  • Okastraataiad;
  • Saksa armee esimene kindlustusliin – nn Saksa müür;
  • Saksa armee sõdurite poolt rajatud veevõtukoht;
  • Suurtükiväe mürskude plahvatusaugud;
  • Saksa armee tagumine kindlustussüsteem;
  • Vaadatavad positsioonid, punkrid, kaevikud, pommikraatrid, mälestuskivid jne.
Foto: Juris Smaļinskis

Seotud lood

Päeviku sissekanne hetkest, mil sõdurid saavad teada jõululahingute ettevalmistustest.

Läti laskurväelastele ja nende ohvitseridele teatati lahingu algusest viimasel hetkel. 5. Zemgale Läti laskurrügemendi allohvitser Rūdolfs Ivanovs kirjeldas oma päevikus lahingu alguseelset viimast õhtut. Lühike, kuid elav ja autentne tekst, mis annab edasi sõduri jaoks väga olulist hetke – lahingupäeva tundmaõppimist.