Soomepoiste vabatahtlike rügement (Pohjan Pojat)
I Maailmasõda ja iseseisvumine

Asub Alūksnes, Jāņkalna tänav 52, Alūksne kitsarööpmelise raudteejaama lähedal.

23. veebruaril 2019 loodi Läti Vabadussõja sajanda aastapäeva tähistamiseks Vabadusvõitlemise Traditsioonide Ühenduse (Soome) eestvõttel Soome langenud vabatahtlike austamiseks spetsiaalne mälestusmärk koos spetsiaalse rändrahnu ja teabetahvliga. Alūksne mälestuskivi eemaldati Soomest Salpa liinilt, mis ehitati aastatel 1940-1944. kaitsma Soome idapiiri. 1200 km pikkune Salpa liin on iseseisva Soome üks olulisemaid kaitseliine, samuti üks tugevamaid ja paremini säilinud omataolisi kaitserajatisi Euroopas pärast Teist maailmasõda.

Alūksnesse toodud kivi sümboliseerib kahe rahva – soomlaste ja lätlaste – võitlust iseseisvuse eest. Soome vabatahtlike rühm "Põhjapoisid" käis lätlastel aitamas kaitsta uue Läti riigi vabadust. 21. veebruaril 1919 võtsid "põhjapoisid" osa ägedatest lahingutest Alūksne (Marienburgi) ümbruses. Pärast viis tundi kestnud lahingut Alūksne raudteejaamas hõivasid soomlased Alūksne. Võitluses hukkus 23 ja sai vigastada 23 Soome vabatahtlikku.

Soome džaagritele pühendatud mälestustahvel asub Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis, Lielā iela 9.

Soome jagerid olid Soome vabatahtlikest moodustatud Saksa keisririigi üksus, mis võttis 27. kuningliku Preisi jageripataljoni nime all osa Esimese maailmasõja lahingutest Läti idarindel aastatel 1916-1917.

Esimese maailmasõja ajal oli Soome suurvürstiriik osa Vene impeeriumist ja paljud soomlased soovisid Saksa võitu sõjas, et edendada iseseisva riigi loomist. 20. novembril 1914 asutati Helsingis Soome iseseisvusliikumine, mis plaanis ka iseseisva riigi relvajõudude moodustamist. Kui Saksamaa valitsus kinnitas jaanuaris 1915 oma valmisolekut soomlaste väljaõppeks, algas vabatahtlike värbamine ja 1916. aasta kevadeks oli Saksamaal paigutatud ligi 2000 sõdurit, kes said nimeks 27. Kuninglik Preisi Jäägerpataljon.

Alates 1916. aasta juunist oli pataljon Riia rindel, misjärel viidi pataljon kuni märtsini 1917 Liepajasse. Pärast veebruarirevolutsiooni hakkas Vene impeerium lagunema ja 6. detsembril 1917 kuulutas Soome parlament välja iseseisvuse.

13. veebruaril 1918 vandus pataljon Liepāja Püha Kolmainu kirikus truudust Soomele. 15. veebruaril 1918 lahkus pataljon Liepāja sadamast laevaga, et naasta koju Vasa sadamasse ja osaleda Soome kodusõjas punaste vastu, kes olid 27. jaanuaril 1918 korraldanud riigipöörde. Hästi koolitatud ja lahingukogemusega Jägerid moodustasid Soome rahvusliku armee tuumiku ja paljud neist said Teise maailmasõja ajal komandöriks.

Pataljoni lipust, mis pühitseti Püha Kolmainu kirikus, sai iseseisva Soome esimene lipp.

Soomepoiste tuba-muuseum asub Äksi alevikus, Saadjärve Looduskeskuse hoones

Soomepoiste tuba-muuseum avati Äksis 2002. aastal Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse, Tartu vallavalitsuse ja ka Soome riigi algatusel ja toetusel.

Soomepoiste tuba-muuseum annab ülevaate soomepoiste lahinguteedest Soomes ja Eestist teise maailmasõja ajal. Tulge ning vaadake Jõgevamaal ja Tartumaal toimunud lahinguid tutvustavat maketti, soomepoiste mundreid, varustust, relvi, autasusid, isiklikke esemeid ja fotosid! Külastada saab ka sõjameeste punkrit.

Sissepääs tasuta. 

Mälestuspaik asub Tukumsi piirkonnas Sloka-Talsi maantee lähedal Ragaciemsi ja Klapkalnciemsi vahel Liivi lahe rannaluidetes. Mälestusmärk paigaldati 1997. aastal kohta, kus Esimese maailmasõja ajal paiknesid soome jäägrid. See oli Esimese maailmasõja ajal moodustatud Saksamaa armeeüksus, mis koosnes peamiselt soome vabatahtlikest, kes olid lahkunud Vene impeeriumi poolt okupeeritud Soome alalt. Üksus moodustati salaja Saksa armee 27. Preisi Kuningliku Reservpataljoni nime all. Saksa armees moodustasid jäägrid traditsioonilisi ja eliitlahinguüksusi. Nende väljaõpe keskendus üksuse liikuvusele, lahinguvõimekusele ning mitmekülgsetele oskustele. Sõdurite eesmärk oli võidelda Soome iseseisvuse eest. Üksus koosnes ligi 2000 mehest, kes osalesid sõjategevuses Läti alal. Soome jäägritel oli suuri teeneid Soome riigi ja sõjaväe loomisel. Täna on selles kaunis mereäärses metsas näha kaevikuid, kust avaneb vaade merele. Mälestusmärk asub kaevikute kõrval. See on valmistatud graniidist, mida kasutati Talvesõja (1939–1940) ajal Soomes Mannerheimi kaitseliini kindlustustes.

Asub Engure linnaosas, kiirtee A10 servas Smārde pubi lähedal.

Smārde lahingu toimumispaika 1916. aastal Smārde pubi vastas asuvale põllule püstitati mälestusmärk. Saksa armee koosseisus osales lahingutes Soome jäägriinseneride kompanii (~ 200 meest). Lõhnapäevast on saanud Soome armee sõjaväeinseneride ametlik püha, mida peetakse siiani.

Soome jäägrid olid Esimese maailmasõja ajal moodustatud Saksa armee üksus. See koosnes peamiselt rahvuslikult meelestatud Soome vabatahtlikest, kes olid lahkunud Vene impeeriumi territooriumilt Soome. Smārde lahing oli Soome jäägrite üks olulisemaid ründelahinguid, kus toona kasutati uut taktikat.

Kuu aega pärast intsidenti ründas Vene armee Smārde lähedal Saksa armeed. Läti lahinguüksused tegid luuret Smārde ümbruses, ehitasid üle raba varustustee “Latviešu ceļš” ja võtsid osa lahingutest. Lahingutes langes umbes 300 Läti võitlejat. Nagu Soome jäägrid Saksa sõjaväes, olid ka Läti laskurid Vene sõjaväes oma rahvusriikide ja armeede rajajad.

Asub Lilaste-Saulkrasti maantee servas, "Viada" tankla kõrval.

Mälestuspaik rajati 2013. aastal Soome õhuväe allakukkumispaika 1943. aastal. Katastroofis hukkus neli Saksamaalt Soome lennanud Soome armee sõdurit. Monumendi paigaldamine, projekteerimine ja valmistamine oli täielikult Soome esindajate algatus. Soome sõjalendurite kombeks on püstitada lennuõnnetuspaikadele mälestusmärke.

1943. aastal ostis Soome Saksamaalt 24 moodsat Junker pommitajat. Need olid mõeldud täiendama Soome õhuväge kaasaegsete lennukitega. Tehas tarnis lennukid 1943. aastal ja viis need pärast piloodikoolitust Soome. Ühe lennuki lend lõppes traagiliselt. Tehniliste rikete tõttu olid piloodid sunnitud otsima kohta hädamaandumiseks. Lennuk kaotas kõrgust, kuni jäi vastu puid, kukkus metsa ja süttis põlema. Soome lendurid maeti Saksamaa okupeerimise ajal Riiga Saksa sõjaväe kalmistule. Hiljem maeti nad ümber kodumaale.

Huvitav on see, et üks moodsamaid Lätis toodetud lennukeid kukkus Soomes alla ka 1938. aastal. Seda juhtisid Läti ja Soome armee lendurid - K. Lešinskis ja F. Kuopameki.

Asub Alūksnes, Jāņkalna tänav 52, Alūksne kitsarööpmelise raudteejaama lähedal.

23. veebruaril 2019 loodi Läti Vabadussõja sajanda aastapäeva tähistamiseks Vabadusvõitlemise Traditsioonide Ühenduse (Soome) eestvõttel Soome langenud vabatahtlike austamiseks spetsiaalne mälestusmärk koos spetsiaalse rändrahnu ja teabetahvliga. Alūksne mälestuskivi eemaldati Soomest Salpa liinilt, mis ehitati aastatel 1940-1944. kaitsma Soome idapiiri. 1200 km pikkune Salpa liin on iseseisva Soome üks olulisemaid kaitseliine, samuti üks tugevamaid ja paremini säilinud omataolisi kaitserajatisi Euroopas pärast Teist maailmasõda.

Alūksnesse toodud kivi sümboliseerib kahe rahva – soomlaste ja lätlaste – võitlust iseseisvuse eest. Soome vabatahtlike rühm "Põhjapoisid" käis lätlastel aitamas kaitsta uue Läti riigi vabadust. 21. veebruaril 1919 võtsid "põhjapoisid" osa ägedatest lahingutest Alūksne (Marienburgi) ümbruses. Pärast viis tundi kestnud lahingut Alūksne raudteejaamas hõivasid soomlased Alūksne. Võitluses hukkus 23 ja sai vigastada 23 Soome vabatahtlikku.

Mälestusmärk Paju lahingus langenud Põhja poegade rügemendi soomlastest sõduritele ja ohvitseridele. Mälestuskivi, mille külge on kinnitatud pruunist graniidist tahvel eesti- ja soomekeelse tekstiga “Vägitöö kaunis jääb hiilgama veerevate aegade voolus” asub Paju mõisa pargis pisut eemal suuremast Paju lahingu mälestusmärgist. Ligi 2300 mehe Eestisse saabumist aitas korraldada Soome valitsus. Mehed pidid selleks loobuma tegevteenistusest Soome Kaitseväes. Nende kohalejõudmine 1919. aasta jaanuaris osutus oluliseks pöördepunktiks Vabadussõjas. 

Valga Jaani kiriku seinale paigaldati 1934. aastal mustast graniidist ligi 200 nimega mälestustahvel Vabadussõja Paju lahingus langenud Soome vabatahtlikele. 1934. a avas mälestustahvli riigivanem Konstantin Päts. Kivi kohal kilbi peal on Põhja Poegade rügemendi jääkaru märk. 1940. a lõhuti mälestustahvel kirkadega. Paju lahingu 80. aastapäeval 1999. a mälestustahvel taasavati. Esimene tahvel valmistati Soomes, teine Tartus.

Asub Alūksnes, Jāņkalna tänav 52, Alūksne kitsarööpmelise raudteejaama lähedal.

23. veebruaril 2019 loodi Läti Vabadussõja sajanda aastapäeva tähistamiseks Vabadusvõitlemise Traditsioonide Ühenduse (Soome) eestvõttel Soome langenud vabatahtlike austamiseks spetsiaalne mälestusmärk koos spetsiaalse rändrahnu ja teabetahvliga. Alūksne mälestuskivi eemaldati Soomest Salpa liinilt, mis ehitati aastatel 1940-1944. kaitsma Soome idapiiri. 1200 km pikkune Salpa liin on iseseisva Soome üks olulisemaid kaitseliine, samuti üks tugevamaid ja paremini säilinud omataolisi kaitserajatisi Euroopas pärast Teist maailmasõda.

Alūksnesse toodud kivi sümboliseerib kahe rahva – soomlaste ja lätlaste – võitlust iseseisvuse eest. Soome vabatahtlike rühm "Põhjapoisid" käis lätlastel aitamas kaitsta uue Läti riigi vabadust. 21. veebruaril 1919 võtsid "põhjapoisid" osa ägedatest lahingutest Alūksne (Marienburgi) ümbruses. Pärast viis tundi kestnud lahingut Alūksne raudteejaamas hõivasid soomlased Alūksne. Võitluses hukkus 23 ja sai vigastada 23 Soome vabatahtlikku.

Apriķi mõisahoones asub Apriķu muuseum, mille eksponaadid räägivad piirkonna iidsest ajaloost. Muuseumis on välja pandud ekspositsioon Soome sõjaväetegelasest Karl Gustav Mannerheimist - 175 museaali, interaktiivne stend "KGMannerheim ja Apriķi" (kolmes keeles - läti, inglise ja soome) 6 sektsiooniga - Apriķi mõisast, KGMannerheimist ülemana Talvesõjas, kui Soome vabadust lahingute juhina ja tema sidemetest aprikadega.

Muuseumis on väljas ka II maailmasõja aegsed esemed Saksa ja Punaarmee sümboolikaga, samuti kaart - punapartisanide tegevuspiirkonnad) ja kirjeldused. punastest partisanidest.

Aprikku mõisahoone (Apprikken) barokk-ansambel kujunes Alokste jõe äärde 18. sajandil. Esiteks. 20. sajandil alguses on mõisa omanik Carl Gustav Mannerheim, kellest sai hiljem Soome president ja kes on tuntud legendaarse Mannerheimi liini - Talvesõja aegse kindlustussüsteemi - autorina.