Kaitsepositsioonide loomine.
Kirjelduses vaadeldakse lahinguvälja kindlustust üldiselt. Lähtutakse Esimese maailmasõja kogemusest ja olukorrast, mil on vaja korraldada ulatuslik töö kindlustuste kallal.
«(..) Sel sõjaajal peab sõdur labidaga hakkama saama samamoodi nagu püssi. Kui sõdur on edukas, tuleb väsimusest hoolimata kohe labidaga karastada. Välisõjas peab iga väeosa suutma ise kaevetööd ehitada, miks on vaja tunda kindlustuse ja kaevandamise põhimõtteid ning töökorraldust. (..)”
“(..) Kõigil võõrvägedel igas jalaväerügemendis on sapööri- või pioneerimeeskonnad või ornamendid. Jalaväe sapööride eristamiseks tehniliste vägede sapööridest, nimetavad mõned riigid jalaväe sapöörid pioneerideks, nagu me neid nimetame. Pioneeride ülesandeks jalaväes on täita ülesandeid, mida jalavägi mingil põhjusel teha ei saa, näiteks põldude kaevandamine, lihtlõhketööde tegemine, pinnasetööde ehitamine, keldrite tugevdamine, maskeerimisvõrkude ja värvide ettevalmistamine jne rügement ja pataljon, annavad oma hinnangu ning esitavad maleva või pataljoniülemale ehitusplaani ja tööplaani. Pioneeriohvitsere saab määrata ka kindlustuste ja noomituste järelevalveks, kaasasvõetavate tööriistade ja materjalide jagamiseks. Pioneeriohvitserid ei tohi aga jalaväge segada ega segada. Vaidlused lahendab alati rügemendi või pataljoni ülem. Kõikides suuremates riikides on iga diviisi juures sapööri- või inseneripataljon, mis koosneb 2-3 sapööriehtest ja inseneripargist. Väiksemates riikides, mis pole nii rikkad ja ei jaksa osta palju tehnilist varustust, on igas jaoskonnas sapöörifirma ja inseneripark. Sapierid jagunevad erinevateks erialadeks, nagu pommitajad, puusepad, kaevurid, pontoonid, kamuflaažid jne. Sapiers peavad toetama jalaväge lahingus kindlustatud positsioonide, luure, takistuste ületamise ja löökide nimel. Sapper saab korraldusi jalaväeülematelt. Sapierid nõustuvad kõige raskemate tehniliste töödega, mida jalavägi teha ei saa, näiteks: kolonnteede ehitamine keerulistes piirkondades, sildade ehitamine ja hooldus, miiniväljade rajamine, lõhkamine, galeriide kaevandamine jne. Rikkamates riikides on metallist lammutussillad. valmistatakse ette rahuajal, mida saab lühikese ajaga paigaldada ja suurte koormustega üle koormata. (..)”
Varustuse kirjeldus. Nr.3. 1927. Lahinguvälja kindlustamine.
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Jõululahingu Muuseum ja vabaõhunäitus
Jõululahingu mälestuspark ja -muuseum asub Jelgava piirkonnas Valgunde vallas Mangaļi talukohas. Muuseum on Läti Sõjamuuseumi filiaal, see avati 2005. aastal ja see asub piirkonnas, kus toimus Jõululahing. Lahingupaikades on ikka veel säilinud ainulaadsed Esimese maailmasõja aegsed kaitserajatised. Muuseumis eksponeeritakse lahinguväljalt leitud esemeid. Vabaõhuekspositsioon tutvustab rekonstrueeritud kaitserajatisi. Muuseumi ümbruses asuvad turismimarsruudid ja õpperajad. Esimese maailmasõja aegsete kaitserajatiste vabaõhuekspositsioon ja siseväljapanekud on külastajatele avatud iga päev. Ložmetējkalnsi ümbrusest võib endiselt leida ainulaadseid tõendeid Esimese maailmasõja aegsetest kaitserajatistest. Seal asub 27 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb panoraamvaade piirkonnale, kus toimus Jõululahing, mis on tõenäoliselt kõige tuntum ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Lätis. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriajaloos. Jõululahingut seostatakse peamiselt Läti küttide rünnakuga Saksa armee üksuste vastu äärmiselt rasketes ja ebasoodsates oludes. See oli ainulaadne olukord, kus suurt lahinguoperatsiooni alustati ilma suurtükiväe toetuseta.
Jõululahingute mälestusmärk Antinu vennaskonna kalmistul
Asub Babīte linnaosas, tee servas endise Antiņi maja ja vana ravimite lao lähedal.
Antiņi ehk Tīreļi sõdurite kalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal. Piirkonnas asusid Vene impeeriumi sõjaväe kaitsepositsioonid. 1917. aastal asus jõululahingute ajal selle lähedal 5. Zemgale Läti laskurpolgu staap ja haigla koos ravimite laoga.
Ööl vastu 5. jaanuari 1917 maeti kaheksa tohutu lõkke valguses sõjaväelise auavaldusega 105 5. Zemgale Läti laskurpolgu võitlejat. Nad langesid lahingus Saksa armee vastu või surid vigastustesse. Matusetseremooniat juhtis rügemendi ülem Jukums Vācietis. Hilisematel aastatel maeti kalmistule ka teiste Vene armee üksuste sõdureid. 1925. aastal avati kalmistul arhitekt Eizen Laube monument ja territoorium haljastati. Kalmistule maetud 3800 sõduri kohta leiab infot mitmel pool, kuid seda tuleb hinnata ebatõenäoliseks ja kontrollimata.
Läti küttide punkrid ja kaevikud Tīreļis
Läti kütipolkude punkrid ja kaevikud Tīreļis asuvad Mārupe piirkonnas Babīte vallas Antiņi Läti küttide kalmistu ja endise ravimilao läheduses. Esimese maailmasõja ajal asusid siin Vene Keisririigi armee Läti kütipolgud. Liivastele küngastele oli rajatud kaevikuid ja punkreid. Kaeviku- ehk positsioonisõda on parim viis Esimese maailmasõja täpseks kirjeldamiseks ja kaitserajatiste tähtsuse rõhutamiseks. Sõdurite igapäevaseks tööks oli kaitserajatiste täiustamine. Nad tavatsesid anda kaevikutele nimesid, mis meenutasid neile nende kodusid ja aitasid sõjategevust unustada. Kaevikuliinid olid keerulised kaitsesüsteemid, mida vaenlasel oli raske vallutada. Relvade arenguga muutusid need kaitserajatised veelgi keerukamaks. Varjendite katuseid tugevdati, et need peaksid vastu suurtükimürskudele. Kaevikud rajati eri suundadesse, et plahvatused tekitaksid võimalikult vähe kahju. Liikumiskäikudel olid taskud, mida kasutati lühiajaliste peidupaikadena suurtükitule ajal, sest need kaitsesid sõdureid šrapnellide ja kildude eest. Tänapäeval on osa kaitserajatistest taastatud ja on võimalik külastada kolme punkrit ja 100 m pikkust kaevikute osa.
Kuulipildujamägi
Asub Jelgava piirkonnas kiirtee A9 lähedal.
Ložmetējkalns on I maailmasõja lahingupaik, mis on Läti ainus riikliku tähtsusega kultuuri- ja ajalooline kaitseala. See asub Pika luite ääres, mis on osa Nordeķi - Kalnciemsi luiteharjast. Kuulipildujamäe nimi sai alguse ajast, mil seal asusid raskesti hõivatavad Saksa armee kindlustused, mida kaitses tugev kuulipildujatuli.
Jõululahingud on ilmselt tuntuim ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Läti ajaloos. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriloos. 1917. aastal ründasid Vene armee Läti laskur- ja Siberi üksused Ložmetējkalnsi ja hõivasid selle. Vangistati vähemalt 600 vastast, samuti väärtuslikud trofeed, näiteks 19 kuulipildujat. See oli jõululahingute olulisim õnnestumine ja suurim saavutus, mille Vene väed Riia rindel saavutasid. Läti püssimehed uskusid, et väärivad mägismaa vallutajate au.
Tänapäeval asub seal vaatetorn, kust avaneb vaade kunagistele lahingutele. Piirkonnas saab näha mälestusmärke ja sõjaaegseid tõendeid. Lähedal asub Silenieki vendade kalmistu.
Esimese maailmasõja ajalooline uurimistee ja kaev
Asub Olaines, Olaine ajaloo- ja kunstimuuseumi läheduses.
Ajalooline trass rajati 2018. aastal I maailmasõja aegsete Vene armee kindlustuste asukohale, mis kuulusid piirkonna kaitsesüsteemi. Lahingud Saksa ja Vene armee vahel Olaine piirkonnas äratavad tähelepanu mitmel põhjusel. Soine maastik takistas sõdivatel pooltel kiiret edenemist ja nõudis sõduritelt mitmesuguseid oskusi, et ebasoodsates tingimustes tegutseda. Sõjas mängis olulist rolli täpne maastikuanalüüs, luure ning kindlustused või insenertehnilised rajatised.
Tänapäeval on kognitiivne marsruut vabalt kättesaadav ja annab ligikaudse ettekujutuse sõdurite elutingimustest. Renoveeritud hooned on suletud, kuid tutvuda saab eelnevalt Olaine Ajaloo- ja Kunstimuuseumi spetsialistidega ühendust võttes.
Olaine Ajaloo- ja Kunstimuuseum koos Esimese maailmasõja õpperaja ja punkriga
Olaine Ajaloo- ja Kunstimuuseumi näitus tutvustab Nõukogude okupatsiooni aega Olaines. Muuseumi territooriumile on rajatud Esimese maailmasõja teemaline õpperada kaitserajatiste restaureeritud elementidega. Kohale, kus kunagi asus Esimese maailmasõja aegne Vene armee kaitseliin, on rajatud vene sõdurite punker. Külastajad saavad tutvuda osaga lasketornist. Jaunolaines Plakanciemsi ristmikul asub Esimese maailmasõja aegne raudbetoonist kindlustus. Esimese maailmasõja ajal peeti siin Vene ja Saksa armee vahel lahinguid. Luure- ja muude operatsioonidega olid seotud ka Läti kütipolgud. Soine maastik muutis selle ala raskesti kaitstavaks, aga väga oluliseks võitluspaigaks Läti sõjaajaloos. Olaine tekkis tänu heale asukohale Jelgava ja Riia vahel, kus praegu asub Jaunolaine. Lähedal asus Olaine mõis. Tänapäevane Olaine ehitati Nõukogude okupatsiooni ajal, kui seal hakati arendama tööstusettevõtlust.
