Plungė raudteejaam Mälestusmärk
Plungė raudteejaam ehitati osana Telšiai-Kretinga liinist, mille ehitas Taani ettevõte Höjgaard&Schult. Jaama ehitus algas 1930. aastal ja peamised tööd langesid kokku 1931. aasta suure Plungė tulekahjuga, mis aga protsessi ei peatanud. Jaam avati 29. oktoobril 1932.
Plungė raudteejaam ehitati tüüpprojekti järgi, sarnane jaam asub Telšiai linnas. Arhitektuuris paistab ühekorruseliste külgmiste tiibade vahelt silma kahekorruseline keskosa, mille sees on vestibüül, ning silmapaistev esteetiline element on katuseparapeti ažuurne dekoor, mida praegu rekonstrueeritakse.
Sõdadevahelisel perioodil oli linnas populaarne Plungė garnisoni sõdurite orkester, mis saatis uuest jaamast lahkuvaid reservväelasi muusikaga koju. On teada, et 18. septembril 1938 tervitasid gümnaasiumi- ja algkooliõpilased, õpetajad ja teised linnaelanikud Plungė raudteejaamas pidulikult õppustelt naasvaid sõdureid.
Külma sõja ajal muutus Plungė raudteejaam oluliseks ka sõjatööstuses. Aastatel 1960–1978 asusid Šateikiai ja Plokštinė metsades Šateikiai maapealne ja Plokštinė maa-alune termotuumarakettide stardibaas. Nii nende ehitamise ajal kui ka hiljem, tegutsemisperioodil, veeti ehitusmaterjale, relvi ja kõike muud rongiga Plungė ja Šateikiai raudteejaamadesse.
Nõukogude okupatsioonivõimude poolt toimunud elanikkonna massilise laagritesse küüditamise käigus, aastatel 1941–1952, küüditati hulk neist ka Plungė raudteejaamast, mida tõendab reisijate saali hoone seinale paigaldatud mälestustahvel. Tahvel avati 14. juunil 1991 tänu Leedu Ümberkorraldusliikumise Plungė grupi liikmete ja Leedu Laskurliidu Plungė kompanii pingutustele.
Kasutatud allikad ja viited:
https://www.autc.lt/architekturos-objektas/?id=1943
https://www.plunge.lt/wp-content/uploads/2022/10/PLUNGES-GELEZINKELIO-STOTIS-SVENCIÆA-90.pdf
http://www.genocid.lt/Statiniai_Vietos/Paminklai/Plunge_paminklai.htm
Ramonas, G. (2018). Plungė garnisoni kultuuritegevus aastatel 1934–1940. Lituanistica, 64(1).
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Õpetaja Rimtautė teekond Siberisse
Vaid kaks kuud pärast pulmi saadeti õpetaja Rimtautė Jakaitienė koos abikaasa ja tema vanematega Siberisse. Ilma kohtuprotsessita, süüdistusteta – lihtsalt sellepärast, et nad olid perekond.
Üheksa-aastase teekond eksiili
Kirjanik Regina Guntulytė-Rutkauskienė, kes saadeti üheksa-aastaselt asumisele, meenutab 14. juuni 1941. aasta küüditamist, mil ta koos perega Siberisse viidi. Tema lugu paljastab lisaks füüsilisele ka emotsionaalsele valule, mis saatis teda ka pärast Leetu naasmist.
Naiste töö Nõukogude paguluses
Leedu pagulased, kes olid harjunud sõdadevahelise Leedu traditsiooniliste naisrollidega, seisid paguluses silmitsi raske füüsilise töö ja uue reaalsusega, kus enam ei tehtud vahet "meeste" ja "naiste" töö vahel.











