Esimene monument Cēsise lahingu ja langenud eesti sõdurite mälestuseks
Mälestusmärk
97
Asub Veselava kalmistu kabeli kõrval.
Esimene Cēsise lahingu ja langenud Eesti sõdurite mälestuseks püstitatud monument avati 5. augustil 1923.
Selle avamisel osalesid Läti Vabariigi esimene president Jānis Čakste ja Eesti suursaadik Lätis Jūlijs Saljemā.
Kalmistul on 16 Eesti sõduri säilmed, kes langesid 1919. aasta juunis Cēsise lahingutes Balti Landeswehri ja Rauddiviisiga. Neist neli maeti hiljem ümber kodumaale. Monument püstitati kohalike elanike annetuste abil. Selle projekteeris käsitööline Dāvis Gruzde Ķikuri maja omaniku Kārlis Bierņiši järgi.
Kasutatud allikad ja viited:
Lismanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
http://veselava.lv/i.php?id=53
Seotud ajajoon
Seotud lood
Cēsise lahingu algus, käik ja lõpp
Cēsise lahingu võit pidi saama pöördepunktiks Läti ja Eesti võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit pani lõpu Andrievs Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Rüdiger von der Goltzi plaanidele Baltimaid vallutada. Selle asemel jätkas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise juhitud Läti Ajutine Valitsus.