Esimene monument Cēsise lahingu ja langenud eesti sõdurite mälestuseks
Mälestusmärk

Cēsise lahingus langenud Eesti sõdurite mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Cēsise lahingus langenud Eesti sõdurite mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Monumendi avamine Cēsise lahingutes langenud eesti vendade haudadele Veselava kalmistul 5. augustil 1923. Monumendi keskel on Läti president Jānis Čakste. Allikas: Tālis Pumpuriņš, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum
Cēsise lahingus langenud Eesti sõdurite mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Cēsise lahingu 85. aastapäeva mälestusüritus Veselava kalmistul asuva eesti vennaskonna hauamonumendi juures 2004. aastal. 2000. aastal täiendati monumendiga eestikeelset mälestustahvelt. Tālis Pumpuriņš, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum
Sõdurite auvalve Cēsise lahingu 85. aastapäeva mälestusüritusel Eesti Vendade Hauamonumendi juures Veselava kalmistul 2004. aastal. Tālis Pumpuriņš, Cēsise Ajaloo- ja Kunstimuuseum
1981. Allikas: Kadunud Läti
Cēsise lahingus langenud Eesti sõdurite mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Veselava kalmistu kabel. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiliit
Infotahvel monumendi juures. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Cēsise lahingus langenud Eesti sõdurite mälestusmärk. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
 Veselavas pag., Cēsu nov., Läti
97
TRANSLATED_BY_GOOGLEKuva originaal

Asub Veselava kalmistu kabeli kõrval.

Esimene Cēsise lahingu ja langenud Eesti sõdurite mälestuseks püstitatud monument avati 5. augustil 1923.
Selle avamisel osalesid Läti Vabariigi esimene president Jānis Čakste ja Eesti suursaadik Lätis Jūlijs Saljemā.

Kalmistul on 16 Eesti sõduri säilmed, kes langesid 1919. aasta juunis Cēsise lahingutes Balti Landeswehri ja Rauddiviisiga. Neist neli maeti hiljem ümber kodumaale. Monument püstitati kohalike elanike annetuste abil. Selle projekteeris käsitööline Dāvis Gruzde Ķikuri maja omaniku Kārlis Bierņiši järgi.

Kasutatud allikad ja viited:
TRANSLATED_BY_GOOGLEKuva originaal

Lismanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
http://veselava.lv/i.php?id=53

1918 – 1920
I Vabadussõjad

Seotud ajajoon

Seotud teemad

Seotud lood

Cēsise lahingu algus, käik ja lõpp

Cēsise lahingu võit pidi saama pöördepunktiks Läti ja Eesti võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit pani lõpu Andrievs Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Rüdiger von der Goltzi plaanidele Baltimaid vallutada. Selle asemel jätkas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise juhitud Läti Ajutine Valitsus.