Võidusammas Võnnus (Cēsises) Mälestusmärk

Cēsu kauju Uzvaras dienas piemiņas brīdis pie pieminekļa 2021.gada 22.jūnijā. Avots: Gita Memmēna, Vidzemes tūrisma asociācija
2Uzvaraspiemineklisvesture1924.jpg
3UzvaraspiemineklisCesis19511.jpg
42344.png
4UzvaraspiemineklisCesis19513.jpg
AtjaunotaCesuuzvaraspiemineklaatklasana.jpg
AtjaunotāCēsuuzvaraspieminekļaCēsīsVienībasla.jpg
BrivibaspiemineklisCesis_GitaM_2020_M1.jpg
BrivibaspiemineklisCesis_GitaM_2020_M2.jpg
BrivibaspiemineklisCesis_GitaM_2020_M3.jpg
BrivibaspiemineklisCesis_GitaM_2020_M4.jpg
BrivibaspiemineklisCesis_GitaM_2020_M5.jpg
Cesuekspozicija_GitaM_M3.jpg
Cesuekspozicija_GitaM_M8.jpg
GitaMemmena_22_06_2021_L11.jpg
GitaMemmena_22_06_2021_L12.jpg
GitaMemmena_22_06_2021_L13.jpg
GitaMemmena_22_06_2021_L14.jpg
GitaMemmena_22_06_2021_L15.jpg
GitaMemmena_22_06_2021_L16.jpg
GitaMemmena_22_06_2021_L17.jpg
 Vienības laukums, Cēsis, Cēsu nov., Läti

Võnnu lahingus hukkunud lätlaste ja eestlaste mälestuseks püstitatud võidusammas asub Võnnus (Cēsises) Ühtsuse väljakul (Vienības laukums). Võidusamba 1919. aastal Võnnu lahingus võidelnute auks kavandas arhitekt Pauls Kundziņši ja selle rajamiseks koguti annetusi elanikelt. Võidusambale pandi nurgakivi 22. juunil 1924. Nõukogude okupatsioonirežiimi ajal 1951. aasta 25. märtsi ööl lasti võidusammas õhku ja hävitati täielikult. Aastatel 1959–1990 asus tolleaegsel Võidu väljakul (tänasel Ühtsuse väljakul) skulptor Kārlis Jansonsi loodud Lenini ausammas. 1997. aastal õnnestus Võnnu rajooni volikogu esimehel Māris Niklassil kaasata mälestusmärgi taastamistöödesse Eesti riigiasutused. Eesti riigilt saadi kingituseks mälestusmärgi ehitamiseks vajaminev materjal, Saaremaa dolomiit. Võnnu lahingu 79. aastapäeva pidustuste ajal 22. juunil 1998 pandi Ühtsuse väljakul paika taastatava mälestusmärgi nurgakivi. 15. novembril 1998 avati Võnnus pidulikult taastatud võidusammas (arhitekt Imants Timermanis). Teavet võidusamba kohta saab Võnnu Ajaloo- ja Kunstimuuseumi näituselt „Võnnu ja Läti Vabadussõda” Uues Lossis.

Kasutatud allikad ja viited:

Tālis Pumpuriņš, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum