Памятник победы в Цесисе (Cēsis)
Мемориальный комплекс

Võnnu lahingus hukkunud lätlaste ja eestlaste mälestuseks püstitatud võidusammas asub Võnnus (Cēsises) Ühtsuse väljakul (Vienības laukums). Võidusamba 1919. aastal Võnnu lahingus võidelnute auks kavandas arhitekt Pauls Kundziņši ja selle rajamiseks koguti annetusi elanikelt. Võidusambale pandi nurgakivi 22. juunil 1924. Nõukogude okupatsioonirežiimi ajal 1951. aasta 25. märtsi ööl lasti võidusammas õhku ja hävitati täielikult. Aastatel 1959–1990 asus tolleaegsel Võidu väljakul (tänasel Ühtsuse väljakul) skulptor Kārlis Jansonsi loodud Lenini ausammas. 1997. aastal õnnestus Võnnu rajooni volikogu esimehel Māris Niklassil kaasata mälestusmärgi taastamistöödesse Eesti riigiasutused. Eesti riigilt saadi kingituseks mälestusmärgi ehitamiseks vajaminev materjal, Saaremaa dolomiit. Võnnu lahingu 79. aastapäeva pidustuste ajal 22. juunil 1998 pandi Ühtsuse väljakul paika taastatava mälestusmärgi nurgakivi. 15. novembril 1998 avati Võnnus pidulikult taastatud võidusammas (arhitekt Imants Timermanis). Teavet võidusamba kohta saab Võnnu Ajaloo- ja Kunstimuuseumi näituselt „Võnnu ja Läti Vabadussõda” Uues Lossis.
Используемые источники и ссылки:
Tālis Pumpuriņš, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum
Связанная хронология
Связанные темы
Связанные истории
Начало, ход и конец битв при Цесисе
Победа в битвах под Цесисом должна была стать поворотным моментом в борьбе латышей и эстонцев за независимость своей страны. Эта победа пересекла черту между правительством Андриева Ниедра и планами немецкого генерала Ридигера фон дер Гольца по завоеванию Прибалтики. Вместо этого Временное правительство Карлиса Улманиса возобновило свою деятельность в Лиепае.