Esimese maailmasõja ja vabadussõja Cesvaine ohvrite mälestussammas Cesvaine luteri kirikus
Mälestusmärk

Piemiņas vieta I pasaules kara un Latvijas Atbrīvošanās karā kritušajiem draudzes locekļiem. Avots: Gita Memmēna, Vidzemes tūrisma asociācija
1304_23_01.png
Cesvainesbaznicasplaksnes_GitaM_M1.jpg
Cesvainesbaznicasplaksnes_GitaM_M2.jpg
Cesvainesbaznicasplaksnes_GitaM_M3.jpg
Cesvainesbaznicasplaksnes_GitaM_M4.jpg
Cesvainesbaznicasplaksnes_GitaM_M5.jpg
Cesvainesbaznicasplaksnes_GitaM_M6.jpg
Cesvainesbaznicasplaksnes_GitaM_M7.jpg
GenocidaupurupieminasvietaCesvaine.jpg
 Baznīcas iela 4, Cesvaine, Madonas nov., Läti
184

Asub Cesvaine luteri kirikus ja kiriku territooriumil.

Kirikus on näha mälestuspaik Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud koguduseliikmetele.
Vabadussõjas langenud Cesvaine ja selle lähiümbruse elanike mälestuseks taastati ja pühitseti kirikus 2004. aastal mälestuspaik, mis on luules pühendatud kirjanik Augustus Saulietisele.
Kõik 34 vanale plaadile graveeritud perekonnanime on ka plaadile graveeritud. Puualtari valmistas kohalik meister Juris Neimanis.

Kirikuaias saab näha 25. märtsil 2003 avatud ja pühitsetud mälestusmärki kommunistliku genotsiidi ohvritele.

Cesvaine Evangeelse Luterliku Kiriku jaoks said II maailmasõjas kannatada torni katus ja vundamendid. Sõjajärgsetel aastatel hävisid orel, altar, kantsel ja aknaklaasi pliiraamid. 29. märtsil 1964 peeti kirikus viimane jumalateenistus, kuid 1978. aastal töötas arhitekt Maija Elizabete Mengele välja pärimusmajana kasutatava kiriku rekonstrueerimisprojekti. 1985. aastal moodustati meistrimeeste grupp siseruumide rekonstrueerimistööde tegemiseks. 25. augustil 1990 peeti osaliselt taastatud kirikus esimene jumalateenistus, mida juhatas peapiiskop Kārlis Gailītis (1936 - 1992). 1994. aastal lõpetati altari ja kantsli ehitus. 17. augustil 2002 pühitses peapiiskop Jānis Vanags osaliselt restaureeritud oreli.

Allikas: http://www.cesvaine.lv/turisms/apskates-objekti-cesvaines-novada/cesvaines-luteranu-baznica.html