Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Cesvaine elanike mälestusmärk Cesvaine'i luteri kirikus
Mälestusmärk

Asub Cesvaine'i luteri kirikus ja kiriku territooriumil.

Kirikus on mälestusmärk Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud koguduseliikmetele.
Vabadusvõitluses langenud Cesvaine ja selle ümbruse elanike mälestuseks renoveeriti ja pühitseti 2004. aastal kirikus mälestuspaik, millele kirjutas luulekirja kirjanik Augusts Saulies.
Tahvlil on ka kõik 34 perekonnanime, mis olid vanal tahvlil graveeritud. Puidust altari valmistas kohalik käsitööline Juris Neimanis.

Kiriku aias saab külastada kommunistliku genotsiidi ohvrite mälestuspaika, mis avati ja pühitseti sisse 25. märtsil 2003. aastal ning mille keskel asub skulptor Bērtulis Bulsi loodud monument.

Cesvaine'i evangeelse luterliku kiriku torni katus ja vundamendid said Teise maailmasõja ajal kahjustada. Sõjajärgsetel aastatel hävisid orel, altar, kantsel ja aknaklaaside pliiraamid. 29. märtsil 1964 peeti kirikus viimane jumalateenistus, kuid 1978. aastal töötas arhitekt Maija Elizabete Menģele välja kiriku rekonstrueerimisprojekti, et seda saaks kasutada traditsioonide majana. 1985. aastal moodustati sisemiste rekonstrueerimistööde tegemiseks käsitööliste grupp. Esimene jumalateenistus toimus osaliselt renoveeritud kirikus 25. augustil 1990 peapiiskop Kārlis Gailītise (1936–1992) juhtimisel. 1994. aastal lõpetati altari ja kantsli ehitustööd. 17. augustil 2002 pühitses peapiiskop Jānis Vanags osaliselt restaureeritud oreli.

Allikas: http://www.cesvaine.lv/turisms/apskates-objekti-cesvaines-novada/cesvaines-luteranu-baznica.html