Kuramaa Koti Muuseum Zantes Muuseum
Muuseumi (ainus Kurzeme kindlusele pühendatud muuseum) ekspositsioon jutustab rikkalikult ja kaasahaaravalt sõjakäigust Kurzeme linnuses ja Läti sõdurite edasisest saatusest. Seevastu vabaõhunäitusel saab ringi jalutada ja vaadata taastatud sõjaaegseid kaevikuid, punkriid ja rasket sõjatehnikat.
Tööaeg:
Esmaspäevast teisipäevani - suletud
Kolmapäev - laupäev - 10.00 - 17.00
Pühapäeval - 10.00 - 15.00
Soovitav on eelnevalt ühendust võtta telefonil 29442311.
Kasutatud allikad ja viited:
Kurzeme rindele pühendatud veebisait. Kättesaadav: http://www.kurland-kessel.de/default.html [vaadatud 19.02.2021].
Freivalds, O. Kurzeme linnus. Kopenhaagen: allikas, 2007.
Lācis, V. Läti leegion tõe valguses. Riia: Jumava, 2006.
Seotud ajajoon
Seotud lood
Läti Leegioni 42. rügemendi kompanii ülema Werner Preijeri mälestusi Kurzeme lahingutest.
Kurzeme kindlus tekkis pärast Riia langemist 13. oktoobril 1944 ja Venemaa lahkuminekut Klaipedast 10. oktoobril, peatades sellega maanteeliikluse Saksamaaga.
Leitud sõjaesemete kohta
Tänapäeva Lätis täiendavad erinevate muuseumide kogusid eraisikute isiklikud kogud, mis on sageli avalikult eksponeeritud ja kõigile kättesaadavad. Paljude inimeste hobid on iidsed asjad, sealhulgas sõjaajalooga seotud esemed. Külastajatel pole sageli ettekujutust nende asjade päritolust. Nad ilmusid äkki? Kõikidel juhtudel on tegemist mitmeaastase tööga ja huvitava isikliku looga ühe inimese huvidest asju kokku panna, et neist näiteks muuseum teha. Jutustaja kirjeldab oma isiklikku kogemust, andes lugejale aimu olukorrast Lätis pärast II maailmasõda. Erinevate armeede pärand ja tooraine nappus talus sunnivad inimesi leidma loovaid viise, kuidas ellujäämiseks kasutada praktiliselt kõike. Aja jooksul saavad talus kasutust väärtuslikud ajaloolised eksponaadid, mis räägivad Läti ja sealsete inimeste kogemustest.
Lood uppunud masinatest
Lätis on säilinud arvukalt lugusid masinate uppumisest soodes ja järvedes. Vähesed neist on tõesed.
Jūlij Bērziņši tunnistus Punaarmee 201. (43. kaardiväe) Läti laskurdiviisi kohta aastatel 1942-1945
2011. aasta sügisel jõudsid minuni mälestused Venemaal elavast lätlasest Jūlij Bērziņšist (1900–1963), Punaarmee 201. (43. kaardiväe) Läti laskurdiviisi (edaspidi - 201. Läti laskurdiviisi) endine sõdur. ; Division) - kahes märkmikus 189-leheküljelise käsitsi kirjutatud venekeelse jutuga Läti sõdurist tema kogemustest Saksa-NSVL sõjas (1941-1945). Ka need mälestused ei olnud tellimustööd.