Eesti Leegion II Maailmasõda
Üldnimetus eesti rahvusväeosadele Saksa Relva-SS-i koosseisus Teise maailmasõja ajal.
Saksamaa valitsev ideoloogia lubas armeesse (Wehrmacht) kuuluda vaid sakslastel, kuid rindeolukorra tõttu ja vajadusest ulatuslikel okupeeritud aladel kord tagada hakati alates 1941. aastast SS- ja politseijuhi alluvuses ning Relva-SSi koosseisus moodustama vallutatud alade elanikest koosnevaid üksusi. Relva-SS oli 1925. aastal Saksamaal moodustatud paramilitaarse julgeolekuorganisatsiooni SS (Schutzstaffel) relvastatud tiib. Relva-SS seisis Wehrmachtist ja politseist eraldi ning sõja lõpuks oli selle natsipartei paralleelarmee koosseisus 38 diviisi (mitte kõik diviisi suurused). Värbamine põhines natside rassiideoloogial.
Tallinna vallutamise 1. aastapäeval 28. augustil 1942 kuulutati välja vabatahtlike värbamine Eesti SS-Leegioni. Eestlaste huvi leegioniga liituda oli tagasihoidlik, võidelda oleks soovitud vaid oma kodumaa eest. Talveks suudeti formeerida üks pataljon, Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon Narva (Estnisches SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Bataillion Narwa), kuhu paljud mehed tulid varem formeeritud julgestusgruppidest ja kaitsepataljonidest. Aprillis 1943 eraldati see leegionist ja saadeti rindele Ukrainasse SS-soomusgrenaderidiviisi “Wiking” koosseisu.
31. märtsil 1943 sai leegion ametlikuks nimeks Eesti SS-Vabatahtlike Leegion (Estnische SS-Freiwilligen-Legion). Seda hakati täiendama mobilisatsioonidega. 5. mail 1943 formeeriti väekoondise liikmetest Eesti SS-Vabatahtlike Brigaad (Estnische SS-Freiwilligen-Brigade). 24. jaanuaril 1944 formeeriti see ümber 20. Eesti SS-Vabatahtlike Diviisiks (20. Estnische SS-Freiwilligen-Division). 26. mail 1944 nimetati diviis ümber 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisiks (20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1)). Eesti Leegioni ülem oli SS-Brigadeführer (kindralmajor) Franz Augsberger. Kõrgeim eesti rahvusest ohvitser oli tema asetäitja SS-Obersturmbannführer Alfons Rebane.
20. Eesti SS-diviis osales lahingutes Eesti territooriumil 1944. aasta veebruarist septembrini ning edasi sõja lõpuni Sileesias ja Tšehhimaal. 1944. aasta septembri seisuga oli diviisis 15 400 võitlejat, enamik eestlased. Vabatahtlikke oli neist umbkaudu kolmandik.
Teie kommentaarid
Tere päevast! Aitäh kommentaari eest. Selle teema kirjeldus läti keeles on masintõlge inglise keelest. Soovitame lugeda ingliskeelset originaalteksti: https://militaryheritagetourism.info/en/military/topics/view/12 Lugupidamisega, "Rural Traveller"
Seotud objektid
Kuramaa Koti Muuseum Zantes
Muuseumi (ainus Kurzeme kindlusele pühendatud muuseum) ekspositsioon jutustab rikkalikult ja kaasahaaravalt sõjakäigust Kurzeme linnuses ja Läti sõdurite edasisest saatusest. Seevastu vabaõhunäitusel saab ringi jalutada ja vaadata taastatud sõjaaegseid kaevikuid, punkriid ja rasket sõjatehnikat.
Tööaeg:
Esmaspäevast teisipäevani - suletud
Kolmapäev - laupäev - 10.00 - 17.00
Pühapäeval - 10.00 - 15.00
Soovitav on eelnevalt ühendust võtta telefonil 29442311.
Artiklis esinev keeleline kaos on väga tüütu. See pole "Eesti Leegion", vaid "Eesti Leegion". Ei saa lihtsalt nii kirjutada - "panzergrenaderid", sisuliselt on nad raskerelvastatud grenaderid (nii koos soomusmasinatega), vaid ilmselt tuleks kirjutada "grenaderid", nagu traditsiooniliselt on läinud, selle asemel et kasutada sellist barbaarsust. loodud saksa keelest. Miks peaks pataljoni nimeks kirjutama "Narwa", kui seda saab teha normaalselt - "Narva"? Algne saksa kirjapilt võib (ja peaks) olema märgitud sulgudes, see aitab paremini mõista ja väldib arusaamatusi. Kõike juba on, aga laiskus juurde võtta. Edu! Väike Roheline