Mälestuskivi Alūksne vabastajatele Mälestusmärk
201
Asub Alūksnes, Helēnase ja Alsviķu tänavate ristumiskohas.
Mälestuskivi avati 29. mail 1999, Alūksne vabastamise 80. aastapäeval. Kivisepistamise teostas skulptor Ainārs Zelčs.
31. märtsil 1919 asutati Tartus Põhja-Läti brigaad Vidzeme ja Latgale vabastamiseks. Brigaadi koosseisu kuulusid ühendatud 1. Valmiera ja 2. Cēsise jalaväepolk, hiljem ka Põhja-Läti partisanide rügement, kaks ratsaväe eskadrilli ja kaks suurtükipatareid. 26. mail hõivasid need väed Valmiera, kuid 27. mail ründas 1. Valmiera jalaväepolk koos 2. Eesti ratsaväerügemendiga Alūksne suunas. Enamlased ei suutnud edasisi rünnakuid tõrjuda ja 29. mail 1919 Aluksne vabastati.
Kasutatud allikad ja viited:
Aluksne ajalugu. 19. sajandi lõpp - 2. jaanuar 1920. Alūksne muuseumi uurimismaterjalid. Ei. 4-13.
Olgem koos Alūksne vabastamise 91. aastapäeval! Aluksne Uudised. 26. mai 2010
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Läti Vabadussõjast ja 1918. aasta sündmustest Aluksnes
1918. aastal, kui Saksa väed Alūksnesse sisenesid, taandusid Läti laskurpataljonid Nõukogude Venemaale. Kuni 1918. aasta detsembri alguseni kehtestati ja reorganiseeriti Saksa režiim. Pärast Saksamaa sõjale alistumist naasid bolševikud Aluksnesse ja võitsid tagasi. Soome vabatahtlikud võitlesid Eesti armee koosseisus ka Läti Vabadussõjas. 21. veebruaril 1919 toimusid Aluksnes, jaama lähedal tulised lahingud enamlaste ja Soome vabatahtlike rügemendi "Põhjapoisid" vahel.
Läti Vabadussõjast ja 1919. aasta sündmustest Aluksnes
27. märtsil 1919 alustas 1. Valmiera jalaväerügement koos eesti ihukaitsjate Tallinna (tollal Rēvele) ja Tērbata pataljonidega ning kolme relvastatud rongiga Melnupe kallastelt Läti vabastamist enamlastest.
Mälestusi Anšlavs Eglītisest Läti Vabadussõjast ja 1919. aasta sündmustest Aluksnes
27. märtsil 1919 alustas 1. Valmiera jalaväerügement koos eesti ihukaitsjate Tallinna (tollal Rēvele) ja Tērbata pataljonidega ning kolme relvastatud rongiga Melnupe kallastelt Läti vabastamist enamlastest.