Žeimelis Evangeelne Luterlik Kirik Mälestusmärk

Žeimelise linna keskel asub Žeimelise evangeelne luterlik kirik. See ehitati 1793. aastal 1540. aastal ehitatud vana kiriku asemele. Aastatel 1753–1759 oli Žeimelise preestriks läti kirjanik ja folklorist Gothardas Frydrichas Stenderis, kes lõi läti keele esimese grammatika.

Aastatel 1929–1949 teenis kirikut preester Erik Leijer, kes sai kuulsaks oma võitlusega kirikute säilitamise eest natsi- ja Nõukogude okupatsioonide ajal. E. Leijer ei lahkunud Leedust ka 1941. aastal, kui peaaegu kõik evangeelsete luterlike preestrid olid Saksamaale põgenenud (55-st oli aktiivsed vaid 8 kogudust), ning ta hoolitses evangeelsete luterlike koguduste eest kogu riigis.

Nõukogude okupatsiooni ajal oli ta aktiivselt kirikute sulgemise vastu, taastas kihelkonnad, määras neisse vaimulikke ning protesteeris kirikute konfiskeerimise ja preester Jurgis Gavėnyse vahistamise vastu. Ta peitis oma kodus pagenduse eest Meilutė Marija Raštikytė-Alksnienėt, Leedu armee ülemjuhataja kindral Stasys Raštikyse tütart ja president Antanas Smetona sugulast. E. Leijeris varustas teda uute dokumentidega ja hoolitses ise tema hariduse eest, lubamata tal kooli minna.

1949. aasta lõpus arreteerisid Nõukogude struktuurid ta, mõisteti süüdi "nõukogudevastase tegevuse eest" ja saadeti Krasnojarski territooriumile. Ta suri 1951. aastal Mihhailovka laagris, tema hauakoht on teadmata. 1989. aastal ta rehabiliteeriti.

E. Leijersi mälestuseks püstitati Žeimelise linna kalmistule monument, tema järgi nimetati tänav ja kirikusse riputati mälestustahvel.