Läti ajutine rahvusnõukogu (LPNP)
I Maailmasõda, I Maailmasõda ja iseseisvumine
Латышский временный национальный совет (ЛВНП) — организация латышского политического представительства, основанная в ноябре 1917 года в Валке (англ. Латышский временный национальный совет, нем. Lettlands Vorläufiger Nationaler Rat, рус.
ЛПНП была делегирована латвийскими политическими партиями и общественными организациями. До заседания Латвийского Народного Совета (17 ноября 1918 г.) эта организация защищала право на самоопределение латышского народа на международном уровне. Целью ЛПНП было отстаивать интересы латышского народа, объединенного на единой и этнографической территории, представлять его интересы на следующей мирной конференции и заботиться о созыве Учредительного собрания. В его задачи входит созыв Конституционной ассамблеи Латвии, которая примет решение о внутреннем устройстве Латвии и «внешних отношениях»; обеспечить возвращение рассеянных людей на родину; протестовать против любого влечения Латвии к Германии; требовать отделения Латгалии от Витебской губернии и присоединения ее к Латвии.
17 ноября 1917 г. (30 ноября 1917 г.) в Валка ЛПНП было учреждено 29 делегатов от 13 гражданских партий и организаций . После ее образования началась 1-я сессия ЛПНП, продлившаяся до 19 ноября 1917 г. Было принято несколько резолюций и деклараций, важнейшей из которых стала Декларация «За зарубежные страны и народы»: , является автономным государственным образованием, положение которой в отношении внешнего и внутреннего оснащения будет определено ее Конституционным собранием и народным плебисцитом».
19.11.(J.st.02.12).1917. избрал правление ЛПНП. Председателем были избраны Волдемарс Замуэлис, юрист, Карлис Палюкс, юрист, Янис Рубулис, подпориц, и Янис Палцманис, военнослужащий; для секретаря - нотариус Кристапс Бахманис, для членов секретаря - писатели Карлис Скалбс и Янис Акуратерс; для казначея - кооператор Вили Силиньш, для казначея - коммерческий инженер Эдуардс Лаурсонс.
25 ноября 1917 года ЛПНП выступила с призывом «Всем латышам!», который тиражом 30 000 экземпляров был распространен в оккупированной немцами части Латвии и в центрах латышских беженцев в России. В приглашении ЛПНП сообщила о своем создании и призвала латышей реализовать свое право на самоопределение. 19.12.1917 (01.01.1918) школа была исключена из ЛПНП, а ее правление продолжало действовать нелегально. Отдел иностранных дел организации действовал в Петрограде. 01.01.1918 2-я сессия ЛПНП состоялась в 2006 году. В принятой декларации впервые была поставлена цель, что «Латвия должна быть независимой демократической республикой, объединяющей Курземе, Видземе и Латгале».
В октябре 1918 года между ЛПНП и созданным в оккупированной немцами Риге Демократическим блоком начались переговоры об учреждении латвийского парламента. 17 ноября 1918 года состоялось последнее заседание Правления ЛПНП, на котором было решено не препятствовать созданию Латвийского Народного Совета, который 18 ноября провозгласит Латвийскую Республику. Таким образом, ЛПНП прекратила свое существование.
Rohkem teabeallikaid
Янис Томашевскис. Шепот независимости: История Временного национального совета Латвии, Рига, Джумава, 2017; Янис Томашевскис. Временный национальный совет Латвии. Национальная энциклопедия. https://enciklopedija.lv/skirklis/27579-Latvie%C5%A1u-pagaidu-nacion%C4%81l%C4%81-padome
Связанная хронология
Связанные объекты
Näitus „Valka – Läti iseseisvuse häll” Valka Koduloomuuseumis
Valka Koduloomuuseum asub Rīga tänavas Valka linnas, Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate seminari ajaloolises hoones. Aastatel 1853–1890 tegutses siin Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate seminar. Aastani 1881 juhtis seda läti pedagoog ja koorikultuuri rajaja Jānis Cimze. Pärast õpetajate seminari sulgemist on hoonet kasutatud hariduse, kultuuri ja ühiskonnaeluga seotud tegevusteks. Alates 1970. aastast asub hoones Valka Koduloomuuseum. Muuseumi püsiekspositsioon „Valka – Läti iseseisvuse häll“ jutustab Valka ühiskondlikest ja poliitilistest sündmustest aastatel 1914–1920, mil Läti sai iseseisvaks riigiks. Näitus kajastab Läti riigi loomisele eelnevaid korraldustöid ja Põhja-Läti Brigaadi moodustamist Valkas. Näitus annab ülevaate Valka linnast, pagulastest, Läti Põllumeeste Liidu loomisest (1917), Läti Ajutisest Rahvusnõukogust (1917), Läti Ajutisest Rahvusteatrist (1918), Nõukogude Läti Ajutisest Valitsusest, Põhja-Läti Brigaadi asutamisest (1919) ning kindral Pēteris Radziņšist. Lisaks traditsioonilisele väljapanekule kasutatakse näitusel edukalt ka interaktiivseid multimeedialahendusi.
Monument "Pühendus Läti Ajutisele Rahvusnõukogule"
Monument “Pühendus Läti Ajutisele Rahvusnõukogule” asub Valkas Rīgas ja Raina tänavate ristumiskohas (aadress Raina tn 9A).
Monument avati 2. detsembril 2017 Läti sajanda aastapäeva programmi raames Läti Ajutise Rahvusnõukogu 1917. aasta koosoleku auks.
Ansambli idee autor on skulptor Arta Dumpe, kiviraidur - Ivars Feldbergs, arhitektuurse planeerimise teostas SIA "Arhitektu birojs Vecumnieks & Bērziņi".
Monumendi aluse moodustab suur veskikivi - elu, aja ja sündmuste ringina. Küljele on graveeritud LPNP juhatuse liikmete nimed. Kolm maakonda - Vidzeme, Kurzeme ja Latgale ajalooliste vappidega - tuul veskikivist kui saatuse teed taevas. Kompositsiooni lõpetab Petlemma täht, mis muundub uue Läti riigi päikeseks. Läti luuletaja, prosaist ja poliitik Kārlis Skalbe / 1879-1945 / on kirjutanud: "Ka Lätil on olnud oma Petlemm, väike vaene Valka ...".
Läti Ajutise Rahvusnõukogu monument on omamoodi võla tagastamine inimestele, kes 1917. aastal Valkas oma eluga riskides pani aluse Läti riigile ideaalselt juhitud, praktiliselt võimatus olukorras.
Valka oli sel ajal kõige suurema lätlaste arvuga linn Saksamaa okupeerimata territooriumil. Pärast Riia langemist sai sellest Läti ühiskondliku, poliitilise ja kultuurielu keskus. Siia kogunesid need, keda ühendas soov teostada läti rahvuse enesemääramisõigust. 29. novembrist 2. detsembrini 1917 (uue stiili järgi) toimus Valka raekojas (praegune maja Valgas Kesk tänav nr 11) Läti Ajutise Rahvusnõukogu 1. istung, millest võtsid osa peaaegu esindajad. kõik mõjukamad Läti ühiskondlikud organisatsioonid ja erakonnad. Esimest korda kuulutasid nad ametlikult välja oma tegevuse eesmärgi - iseseisva rahvusriigi loomise, võtsid vastu deklaratsiooni ühtse ja autonoomse Läti loomise kohta Läti Vidzeme, Kurzeme ja Latgale rajoonides.
Laeva "Saratov" kai Liepajas
"Saratovi" kai asub Liepajas, Vanasadama 59, paadisadamate lähedal.
Laev ehitati 1888. aastal Kopenhaagenis Buvmeistar & Waini laevatehases "Leopold II" nime all. 1911. aastal ostis selle aktsiaselts Russian North-West Shipping ja nimetas selle ümber "Saratoviks", laeva kapteniks sai lätlane Aleksandrs Remess.
Mais 1915, kui Liepaja okupeeriti Saksa vägede poolt, oli "Saratov" sadamas kahjustatud seisus.
10. jaanuaril 1919 võttis aurulaev Saratovi üle Läti Ajutine Valitsus. Aprillist kuni juulini 1919, pärast "16. aprilli riigipööret", viibis K. Ulmanise juhitud Ajutine Valitsus Saratovi pardal ja oli sunnitud põgenema liitlaste laevastiku kaitse alla.
8. juulil 1919, pärast K. Ulmanise ajutise valitsuse üleandmist Riiasse, kasutati aurulaevu Riia, Ventspilsi ja Liepaja vaheliseks liikluseks.
Läti ja Nõukogude Venemaa vahelise 11. augusti 1920. aasta rahulepingu tingimuste kohaselt tuli aurulaev Saratov tagastada Nõukogude poolele. 2. jaanuaril 1923 anti aurulaev üle Nõukogude Venemaa esindajale. 15. jaanuaril 1923 hukkus aurulaev "Saratov" Akmenragi lähedal.
1936. aastal müüs Läti merendusosakond vraki ettevõttele, kes lammutas selle ja andis selle üle Liepaja riidevabriku käsutusse.
Rubenise Pataljoni Muuseum
Rubenise Pataljoni Muuseum asub Ugāles. See annab ülevaate Roberts Rubenise pataljonist, mis teenis 1944. aastal kindral Jānis Kurelise alluvuses Kuramaal, ning Kurelise sõdurite tegevusest ja rahvuslikust vastupanuliikumisest. Muuseumis on väljapanek Läti Kesknõukogu ja selle Ventspilsi rühma tegevuse kohta ja seal eksponeeritakse Läti Kesknõukogu memorandumit 188 allkirjaga ja allakirjutanute fotodega; see dokument on kantud UNESCO maailma mälu Läti registrisse. Läti Kesknõukogu oli Läti kõrgeim poliitikajuhtimiskeskus põrandaaluse valitsusega Läti okupatsioonide ajal 1943–1994; see loodi eesmärgiga koordineerida erinevate läti vastupanuliikumiste tegevust Läti riikliku iseseisvuse taastamiseks. Muuseum korraldab ka väljasõite pataljoni ajaloo seisukohalt olulistesse kohtadesse, nt rekonstrueeritud punkri juurde Usma vallas ja lahinguväljadele Renda ja Zlēkase vallas.
Seotud lood
Märts 1917 - tähtis kuu Valmiera ja Läti ajaloos
1917. aasta märtsis, rohkem kui aasta enne Läti riigi väljakuulutamist, asutati Valmieras Vidzeme Ajutine Maanõukogu, mis võttis vastu resolutsiooni Läti autonoomia ja enesemääramisõiguse kohta. Nõukogu asutamise päeval heisati kohtumispaigas esimest korda punavalge-punane lipp.
Artūrs Ozolsi mälestused laevast "Saratov"
Artūrs Ozols lõpetas Riia Polütehnikumi ja teenis mereväeohvitserina ja insenerina Venemaa Musta mere laevastikus sõjalaeval Panteleimon. Läti vabadusvõitluse ajal liitus ta üliõpilaskompaniiga. Liepajas pani ta teenistusse laeva "Saratov". Arthurs Ozolsi mälestused laevast "Saratov" on avaldatud Dauagava Vanagi kuukirjas.
Adolf Ersi raamatust "Vidzeme vabadusvõitlustes" pagulaste elust Valkas
Pagulaste ajast oli Valka nõus täitma teistest Vidzeme linnadest olulisemat rolli, sest siin asus poliitiliselt aktiivne ajaleht Līdums, kus vermiti Läti vaimseid ja poliitilisi relvi, ja ka seetõttu, et seal oli ristmik, kust väljusid teed kolm Läti poolel: Riiast, Alūksnest, Mozekilest, aga ka Eestist ja Venemaalt, oli tal side pagulastega kõikjal – Tartus, Pliskas, Moskvas ja Peterburis. Siin oli suur pagulaskeskus.
Neem ja laev Saratov
Võib oletada, et Liepaja oli lühikest aega Läti pealinn, sest vabadusvõitluse ajal asus ajutine valitsus laeval Saratov just selles linnas. Saratov viis pärast vabanemist Ajutise Valitsuse Riiga, kuid paljud inimesed ei tea, et sellise meie jaoks olulise laeva ajalugu lõppes merel Akmenragis.
Akmeņragsi tuletorn ja madalik - Läänemere üks suurimaid laevakalmistuid
Just Akmensragsi tuletorni piirkonnas jooksis 13. jaanuaril 1923 aurik Saratov madalikule ja kukkus alla, mille peale ajutine valitsus eesotsas K. Ulmanisega varjus, kui Läti iseseisev riik iseseisvus.