Läti riigi väljakuulutamine
I Maailmasõda ja iseseisvumine

Neatkarīgas Latvijas valsts proklamēšana. 1918. gada 18. novembris.  Autors: Vilis Rīdzenieks.

Esimese maailmasõja lõpp 11. novembril 1918 andis võimaluse Saksamaa, Venemaa ja Austria-Ungari lagunenud impeeriumide varemetel sündida uutele rahvusriikidele. Üks neist oli Läti Vabariik. 18. novembri pärastlõunal 1918 kuulutati kaasaegses Läti Rahvusteatris välja iseseisva Läti riigi loomine.

Läti iseseisvuse idee saavutas laiemat populaarsust 1917. aasta teisel poolel, mil Venemaal valitsenud poliitiline ja majanduslik kaos ajendas suuremat osa Läti poliitilisest spektrist iseseisvusnõudluse poole pöörduma. Vaatamata erinevatele piirangutele ja repressioonidele Saksa ja bolševike võimude poolt, jätkasid Läti kaks suurimat poliitilist organisatsiooni Demokraatlik blokk (DB) ja Läti Ajutine Rahvusnõukogu (LPNP) 1918. aastal Läti iseseisvuse idee propageerimist.

Sõja lõpp andis võimaluse iseseisvuse idee ellu viia. Läti Vabariigi väljakuulutamise protsess polnud aga lihtne. DB ja LPNP ühendamise raskused lükkasid Läti iseseisvuse väljakuulutamist terve nädala edasi. Seda takistasid vastastikused intriigid ja isiklikud ambitsioonid, samuti kahe organisatsiooni erinev välispoliitiline orientatsioon (DB keskendus rohkem Saksamaale ja LPNP liitlastele). Riigi loomine eeldas kõigi poliitiliste jõudude ühendamist ja see saavutati 17. novembril, kui pooled leppisid kokku Läti Rahvanõukogu (LTP) loomises. Seetõttu lakkasid DB ja LPNP olemast ning nende organisatsioonide liikmed jätkasid tööd LTP ja Läti Ajutise Valitsuse heaks. Läti Rahvanõukogu esimeheks sai LPNP liige Jānis Čakste ja Ajutise Valitsuse juhiks DB aktiivne esindaja Kārlis Ulmanis. 17. novembril leppis LTP kokku ka ühises poliitilises platvormis, mis pani paika põhimõtted, millele uus riik rajada tuleks.

Läti Vabariigi pidulik väljakuulutamise aktus otsustatakse pidada järgmisel päeval moodsas Läti Rahvusteatris, kutsudes üritusele 1200 külalist. Teater oli juba ammu enne suursündmust rahvast täis. LTP pidulik istung algas kell 16.30. 38 LTP liiget astus lavale, et kuulutada välja Läti Vabariik. Piduliku istungi avas värskeim Läti president Gustavs Zemgals. Loeti ette Läti Rahvanõukogu ühine poliitiline platvorm, kõnedega esinesid mitmed LTP liikmed ja Ajutise Valitsuse esimees K. Ulmanis. Käib pikk aplaus ja kolm korda lauldakse hümni "Jumal õnnistagu Lätit". Läti riigi väljakuulutamise istung lõppes kell 17.45.

Läti ajakirjanduses kajastatakse riigi väljakuulutamise akti laialdaselt. Läti elanikke teavitatakse riigi loomisest spetsiaalselt koostatud trükitud kutsega “Läti kodanikele”. Selle sündmuse auks peetakse mitmel pool Riias ja Lätis pidustusi.

 
Rohkem teabeallikaid

1. 100 sündmust Läti ajaloos. Inimesed ja protsessid 1918-2018. JSC “Latvijas Mediji”, 2018.

2. Šiliņš, J. Sarja # LV99plus ehk lsm.lv elav ajalugu “Kes ja miks peaks teadma Läti riigi väljakuulutamisest 18. novembril 1918?” väljaanne 2020. Kättesaadav: https:// www.lsm.lv/raksts/ elustiil / ajalugu / mida-ja-miks-tea-läti-riigi-proclamation-1918-year-18-november.a000000 / [vaadatud: 30.03.2021.]

 

Seotud lood

Märts 1917 - tähtis kuu Valmiera ja Läti ajaloos

1917. aasta märtsis, rohkem kui aasta enne Läti riigi väljakuulutamist, asutati Valmieras Vidzeme Ajutine Maanõukogu, mis võttis vastu resolutsiooni Läti autonoomia ja enesemääramisõiguse kohta. Nõukogu asutamise päeval heisati kohtumispaigas esimest korda punavalge-punane lipp.