Läti riigi deklaratsioon I Vabadussõjad

Esimese maailmasõja lõpp 11. novembril 1918 andis alust uute rahvusriikide tekkele lagunenud Saksa, Vene ja Austria-Ungari impeeriumide varemetel. Üks neist oli Läti Vabariik. 18. novembri 1918. aasta pärastlõunal kuulutati tänapäeva Läti Rahvusteatris välja iseseisva Läti riigi loomine.

Läti iseseisvuse idee saavutas laiema populaarsuse 1917. aasta teisel poolel, kui Venemaal valitsev poliitiline ja majanduslik kaos julgustas suuremat osa Läti poliitilisest spektrist iseseisvusnõude poole kalduma. Vaatamata Saksa ja bolševike võimude mitmesugustele piirangutele ja repressioonidele jätkasid kaks suurimat Läti poliitilist organisatsiooni - Demokraatlik Blokk (DB) ja Läti Ajutine Rahvusnõukogu (LPNP) - Läti iseseisvuse idee populariseerimist 1918. aastal.

Sõja lõpp andis võimaluse iseseisvuse ideed elus ellu viia. Läti Vabariigi väljakuulutamise protsess ei olnud aga kerge. DB ja LPNP ühendamise raskused lükkasid Läti iseseisvuse väljakuulutamist terve nädala edasi. Seda takistasid nii vastastikused intriigid kui ka isiklikud ambitsioonid, aga ka kahe organisatsiooni erinevad välispoliitilised orientatsioonid (DB oli orienteeritud rohkem Saksamaale, LPNP aga liitlasriikidele ehk Antandi riikidele). Riigi asutamine nõudis kõigi poliitiliste jõudude ühendamist ja see saavutati 17. novembril, kui pooled leppisid kokku Läti Rahvanõukogu (LTP) loomises. Seetõttu lõpetasid DB ja LPNP oma tegevuse ning nende organisatsioonide liikmed jätkasid tööd LTP-s ja Läti Ajutisel Valitsuses. Läti Rahvanõukogu esimees oli LPNP liige Jānis Čakste ja Ajutise Valitsuse juht oli aktiivne DB esindaja Kārlis Ulmanis. 17. novembril leppis LTP kokku ka ühises poliitilises platvormis, määrates kindlaks põhimõtted, millele uus riik rajatakse.

Läti Vabariigi pidulik väljakuulutamise akt otsustati pidada järgmisel päeval moodsas Läti Rahvusteatris, kuhu kutsuti 1200 külalist. Teatriruumid olid juba ammu enne suurt sündmust rahvast täis. LTP pidulik istung algas kell 16.30. Lavale astus 38 LTP liiget, et kuulutada välja Läti Vabariik. Piduliku istungi avas Läti endine president Gustavs Zemgals. Loeti ette Läti Rahvanõukogu ühine poliitiline platvorm, kõnedega esinesid mitu LTP liiget ja Ajutise Valitsuse esimees K. Ulmanis. Järgnesid pikad aplausid ja kolm korda lauldi hümni "Jumal, õnnista Lätit". Läti riigi väljakuulutamise istung lõppes kell 17.45.

Riigi väljakuulutamise akti kajastatakse laialdaselt Läti ajakirjanduses. Läti elanikke teavitatakse riigi asutamisest spetsiaalselt ettevalmistatud trükitud pöördumisega „Läti kodanikele“. Selle sündmuse tähistamiseks peetakse pidustusi paljudes kohtades Riias ja Lätis.