Krišjānis Berķis
I Maailmasõda, I Maailmasõda ja iseseisvumine, IV Nõukogude okupatsioon
Krišjānis Berķis sündis 26. aprillil 1884 Īslīce vallas Bērzukrogsis. 1903. aastal, pärast Bauska linnakooli lõpetamist, asus Kr. Berķis astus Vilniuse junkrikooli, mille ta lõpetas pärast 3 aastat podporicina. Teenis 2. Soome laskurpolgus Helsingis. 1909. aastal ilmus Kr. Berk sai Poruchiku auastme, 1913. aastal staabiülema auastme ja jaanuaris 1917 kapteni auastme.
1917. aasta juulis asus Kr. Berķis sai kolonelleitnandi auastme ja temast sai 6. Tukumsi Läti laskurpolgu pataljoni ülem. Pärast Oktoobrirevolutsiooni Kr. Berki tagandati ametist ja arreteeriti lühikeseks ajaks, kuid pärast vabanemist oli ta siiski sunnitud end bolševike eest varjama nii Soomes kui Venemaal, kuni lõpuks 1919. aasta kevadel Lätti naasis.
21. märtsil 1919 Kr. Berķis on juba astunud Läti Ajutise Valitsuse relvajõududesse polkovnikuna ja temast sai reservpataljoni ülem (hiljem 2. Cēsise jalaväerügemendis), augustist aga - Latgale diviisi ülemaks. 1919. aasta oktoobris ilmus Kr. Berk sai koloneli auastme.
1920. aasta aprillis asus Kr. Berki valiti Põhiseaduse Assamblee saadikuks, kuid ta astus tagasi. 1925. aastal Kr. Berkis ülendati kindrali auastmesse. Kuni 1934. aastani töötas ta sõjaväe staabi haldusosakonnas, oli Vidzeme diviisi ülem ja Riia garnisoni ülem. novembril 1934 Kr. Berki määrati armee juhatajaks ja 5. aprillil 1940 sõjaministriks.
Ajakiri "Kadet", nr. Tema 4. aprilli 1936. aasta artiklis kindral Krišjānis Berkise kohta on kirjutatud: Abivalmis ja siiras, alati isalikult hooliv ja alluvate suhtes vastutulelik - tõeline läti südamemees - selline meie elu vahetu ülemus ja juht on tunginud mitte ainult oma lähimate sõdurite, vaid kõigi Läti sõdurite südametesse. Kindrali autoriteet ja väärikus sõjaväes ei põhine rangusel ja rangusel, need ei põhine õigusriigil ja kirjasõnal, vaid tema autoriteet ja väärikus – ja need alused on kõvad – on rajatud Ameerika Ühendriikide keeristormidega. meie rahva võitlus vabaduse eest."
20. juunil 1940 Kr. Berkis jäi pensionile, arreteeriti juulis ja saadeti 9. augustil koos poja ja tütrega Venemaale, kus ta 1941. aasta juunis vangistati. Suri 29. juulil 1942 Permi vanglahaiglas.
Rohkem teabeallikaid
Läti sõjamuuseum. Kindral Krišjānis Berķis. Kättesaadav: http://www.karamuzejs.lv/lv/Izstades/generali/generalis_BerkisKrisjanis.aspx [vaadatud 06.05.2021].
Seotud objektid
Bumbu mäe tulevaatetorn
Läti vabadusvõitluse mälestuspaik. Bermontiaadi ajal 1919. aasta novembris asus siin Krišjānis Berkise juhitud Latgale diviisi komandopunkt. 6. Bumbu mäelt rünnanud Riia jalaväepolk vallutas Hõbemäe.
Daugavgrīva kindlus
Daugavgrīva kindlus asub Daugavgrīva saarel Buļļupe jõe suubumiskohas Daugavasse, sinna pääseb Birzese tänavalt. Kindlus ehitati 17. sajandil kaitsmaks vaenlaste eest Riiat, olulist haldus-, kaubandus- ja tootmiskeskust. Hiljem sai sellest Läti sõjaväe rannikukaitse peamine kindlustus koos mitme tugipunktiga. Selline kaitserajatiste süsteem on Läti sõjaajaloo pärandi üks väärtuslikumaid objekte. Kindlus on Läti sõjaajaloo tunnistajaks. Näiteks Krimmi sõja ajal (1853–1856) õpetati siin välja läti ja eesti kahurilaevade meeskondi. Nende üksuste peamine eesmärk oli kaitsta kohalikke sadamaid ja rannikut Briti mereväe rünnakute eest. Esimese maailmasõja ajal moodustati siin Daugavgrīva maakaitse roodud. Need olid esimesed läti lahinguüksused, mis tegutsesid veel enne Läti kütipolke. Tänapäeval on võimalik külastada kindluse territooriumi. Lähedal asuvad Komeetfordi kindlustused ja mereäärne looduspark. Teisel pool Daugavat asuvad aga Mangaļsala kaitserajatised.
Mälestuskivi Cēsise lahingutes langenud Läti ja Eesti sõdurite juures
Asub Priekuli vallas Cēsise-Valmiera maantee ääres Rauna silla lähedal.
Vaadata saab kiviraidur Voldemārs Koltovi valmistatud graniidist mälestuskivi Cēsise lahingutes langenud sõduritele.
Avastati 2004. aastal, kui tähistati Cēsise lahingu 85. aastapäeva.
Mälestuskivi 110 Eesti ja 44 Läti sõdurile, kes langesid lahingutes Rauna ja Gauja kaldal.
Põhja-Läti brigaadi 3. Eesti diviisi 6. rügement (ülem K.Tallo), 3. rood (ülem J. Krūss) ja 2. Cēsise rügement (ülem K.Berķis) võitlesid kangelaslikult Rauna ja Gauja lähistel toimunud lahingutes.
Ekspositsioon "Läti armee Pļaviņas 20. sajandil"
Asub aadressil Odzienas tänav 2, Pļaviņas.
Vaadata saab püsiekspositsiooni "Läti armee Pļaviņas 20. sajandil".
Pļaviņas, Odzienas tänav 2 asuval hoonel on pikk ajalugu - ajast, mil Stukmaņi hulgimüüja Hugo Apeltofts alustas selles aktiivset majandustegevust, edendades sellega Pļaviņas linna arengut, kuni aastani, mil siia rajati Läti idarinde peakorter. Vabadussõda. 1919. aastal juhiti Läti armee üksuste tegevust Punaarmee vastu Latgales otse Pļaviņasest.
1934. aastal avati selle maja juures mälestustahvel, millel oli kiri: "1919. aastal asus selles majas idarinde staap ja siin võttis kindral Jānis Balodis üle Läti rahvusväe juhtimise." Nõukogude võim eemaldas selle ja hävitas selle 1940. aastal, kuid 16. juunil 1990 LNNK Plavinase osakonna toel taastati.
Nüüd on endise staabihoone kõrval mälestussammas, mis on pühendatud 15 Pļaviņase piirkonnas sündinud Lāčplēsi sõjaväeordu kavalerile, Pļaviņases, samuti annab ülevaate Lāčplēsi sõjaordu rüütlite elulugudest.
Ekspositsioonihoonest mitte kaugel asub Latgale diviisi staabihoone, mille krahv Teodors Medems ehitas 1913. aastal Stukmaņi likööritehaseks. 1919. aastal võttis selle üle P. Stučka režiim, kus oli rajatud ka vangla. Pärast enamlaste väljasaatmist võttis hoone 1925. aastal üle Läti armee, kus asus Latgale diviisi staap. Selles hoones veetsid oma sõjalise karjääri 10 Läti armee kindralit ja muud ohvitseri. 1940. aastal läks hoone Punaarmee valdusse. Sõjajärgsetel aastatel asus selles nii kool kui ka vald. 1970. aasta paiku hakkas hoonet kasutama tootmisühing "Rīgas Apīrsbs".
Näituse külastused tuleb eelnevalt broneerida telefonil T. 28442692.
Seotud lood
Pommimägi
Bumbu mägi on kõrge küngas Riias, Bolderāja luidetes Kleistu metsas. Läti vabadusvõitluste mälestusmärk. Bermontiaadi ajal 1919. aasta novembris asus siin Krišjānis Berkise juhitud Latgale diviisi komandopunkt. Bumbu mäelt rünnanud 6. Riia jalaväerügement vallutas Sudrabkalniņa. 1939. aastal püstitati mälestustahvel, mis hävitati 1969. aastal. Mälestuspaik taastati 1989. aastal.