Kindral K. Berkise mälestuspaik Mälestusmärk

Kindral Krišjānis Berķise (1884–1942) mälestusmärk püstitati tema sünnikohale tammepuu lähedale. Monumendi püstitas Läti Rahvuslik Sõdurite Assotsiatsioon omal kulul 26. aprillil 1998. Kr. Berķis oli Läti armee kindral, Läti küttide ülemjuhataja, võitles Esimeses maailmasõjas ja Läti Vabadussõjas. Lāčplēsise sõja ja Kolme Tähe ordeni kavaler. Läti relvajõudude ülemjuhataja, Läti sõjaminister.

Krišjānis Berķis sündis 26. aprillil 1884 Bērzukrogis Īslīce kihelkonnas. Pärast Bauska linnakooli lõpetamist astus Kr. Berķis 1903. aastal Vilniuse Junkersikooli, mille ta lõpetas 3 aastat hiljem nooremleitnandina. Ta teenis Helsingis 2. Soome laskurrügemendis. 1909. aastal sai Kr. Berķis leitnandi auastme, 1913. aastal staabikapteni auastme ja jaanuaris 1917 kapteni auastme. 1917. aasta juulis sai Kr. Berķis kolonelleitnandi auastme ja temast sai 6. Tukumsi Läti laskurrügemendi pataljoniülem. Pärast Oktoobrirevolutsiooni tagandati Kr. Berķis ametist ja mõisteti lühikeseks ajaks vangi, kuid pärast vabanemist oli ta sunnitud end endiselt nii Soomes kui ka Venemaal bolševike eest varjama, kuni lõpuks 1919. aasta kevadel Lätti naasis. 21. märtsil 1919 naasis Kr. Berķis liitus juba kolonelleitnandi auastmes Läti Ajutise Valitsuse relvajõududega ning temast sai reservpataljoni (hiljem 2. Cēsise jalaväerügement) ülem ning augustist Latgale diviisi ülem. Oktoobris 1919 sai Kr. Berķis koloneli auastme. Aprillis 1920 valiti Kr. Berķis Asutava Kogu asetäitjaks, kuid ta keeldus mandaadist. 1925. aastal omistati Kr. Berķisele kindrali auaste. Kuni 1934. aastani töötas ta armee peastaabi administratiivosakonnas, oli Vidzeme diviisi ülem ja Riia garnisoni ülem. Novembris 1934 määrati Kr. Berķis armee ülemaks ja 5. aprillil 1940 sõjaministriks. 20. juunil 1940 määras Kr. Berķi vabastati teenistusest, arreteeriti juulis ning 9. augustil küüditati koos poja ja miniaga Venemaale, kus ta 1941. aasta juunis vangistati. Ta suri 29. juulil 1942 Permi vangla haiglas.