Läti merevägi (merevägi)
I Maailmasõda ja iseseisvumine, I Maailmasõda, I Maailmasõda ja iseseisvumine, First Independance, II Maailmasõda, IV Nõukogude okupatsioon, Restored Independance
Läti mereväe asutamise päevaks võeti ametlikult vastu 10. august 1919, mil Läti sõjavägede ülemjuhataja D. Simansoni staabis asutati meredivisjon, kuhu kuulusid varem asutatud Meremeeste Ehte- ja miinitõrjepidu. Vabadussõja ajal (1918-1920) tuli eriti selgelt esile vajadus luua uuele Läti riigile oma merevägi. Sõtta olid kaasatud erakaubalaevad, katterid, aurikud ja puksiirid. Bermontiaadile andis olulise panuse mereline osa. Daugava vasakul kaldal Daugavgrīva linnuse juures maabus 9. Rezekne jalaväepolk, osales lahingutes Voleri mõisa, Vārnukrogsi, Šmita tsemendivabriku juures, osales Jelgava okupeerimisel, dessandis Ragaciemsis diversantide üksuse. 12. juunil 1921 lasti vette Läti mereväe esimene laev VIRSAITIS, mis hiljem täitis lipulaeva rolli. 1920. aasta oktoobris sõlmitud Rahvasteliidu tingimuste kohaselt lubati Lätil luua ja säilitada merevägi. 1924. aastal nimetati presidendi korraldusel laevastiku üksikud üksused rannakaitseeskadrilliks, mille ülemaks määrati kapten A. Keizerling. 1. detsembril 1922 asutati lennudivisjoni juurde merelennundusdivisjon, mis 1923. aastal eraldati ja allutati eriülesannetele kindralstaabi mereväeohvitserina ja hiljem Rannakaitse eskadrilli ülemaks. 1. mail 1926 moodustati eraldi merelennundusdivisjon.
Merevägi oli Läti relvajõudude kalleim üksus, kuid see oli oluline mitte ainult riigikaitse, vaid ka rahvusvahelise prestiiži jaoks. 1938. aastal nimetati kaitseeskadron ümber Läti mereväeks ja 15. juulil andis sõjaminister kindral J. Balodis selle pidulikult üle mereväe motoga: "Meid ühendab Läti püha nimi". Läti merevägi hakkas kujunema Vabadussõja ajal, kui selgus, et 496-kilomeetrise rannajoonega riik vajab oma kaitseks vägesid. Mereväe põhiülesanneteks oli ranniku kaitsmine miinide, liikursuurtükiväe, allveelaevade, lennukite, torpeedode ja väikeste suurtükisuurtükkidega relvastatud kiirete sõjalaevadega. Läti mereväe hukkumine algas 1940. aasta suvel pärast Läti vägivaldset liitmist NSV Liitu. Suurem osa Läti mereväe laevu ja allveelaevu hävis või hukkus Teise maailmasõja ajal. Läti mereväe moodustamine jätkus 1992. aastal pärast Läti iseseisvuse taastamist. 11. aprillil 1992 heisati lipp ümberehitatud laevastiku esimesel sõjalaeval Sams. Seda kuupäeva peetakse Läti mereväe taassünniks.
Rohkem teabeallikaid
https://www.mil.lv/lv/vienibas/juras-speki/kara-flotes-vesture (kasutatud 27.10.2021)
https://en.wikipedia.org/wiki/Kara_flote (vaadatud 27.10.2021)
Seotud objektid
Läti mereväe asutaja ja komandöri Kaizerlingsi mälestusmärk
Archibald Peter Theophilus von Keyserling, tuntud ka kui Archibald Keyserling, oli mereväeohvitser, Läti Vabariigi rannikukaitselaevastiku esimene komandör, admiral. Ta mängis olulist rolli Läti mereväe loomisel.
A. Keizerling pärines vanast saksa aadliperekonnast, sündis 18. novembril 1882 Auguste mõisas Grobiņa kihelkonnas.
1895. aastal astus ta Venemaa tsaarilaevastiku Peterburi merekadettide korpusesse, mille lõpetas 1901. aastal leitnandi auastmes. Keizerling teenis 13. laevastikus Venemaa Kaug-Idas ja osales Vene-Jaapani sõjas. Mais 1905 langes ta jaapanlaste poolt vangi, kuid pärast vabanemist edutati ta leitnandiks.
1906. aastal oli Keizerling miiniristleja vanemohvitser. Aastatel 1907-1908 osales ta Liepaja allveelaevakursusel Liepajas. Pärast kursuse lõpetamist läks ta taas Vladivostokisse, kus ta teenis Venemaa Vaikse ookeani laevastikus ja oli 1908-1912 allveelaeva "Feldmarssal krahv Šeremetjev" kapten. Aastal 1911 ülendati ta leitnandi auastmele.
Pärast üleviimist Balti laevastikku oli ta laevastiku miinipilduja kapten, osales Esimeses maailmasõjas, mille lõpus oli ta juba 1. auastme kapten.
Juulis 1918 lahkus ta teenistusest. 1919. aasta alguses astus A. Keizerling Balti Landeswehrile, kus ta teenis ratsaväe eskadrilli ülemana staabiohvitseri auastmes.
1. aprillil 1920 nimetati ta sõjaväe staabiülema eriülesannete mereväeohvitseriks, kui algas tegelikult Läti mereväe moodustamine. 1921. aastal ülendati Keizerling merekapteni auastmesse. 27. juunil 1924 asutati Läti rannakaitse eskaader, mille komandöriks A. Keizerling määrati ja 1927. aastal ülendati ta admirali auastmesse.
