Läti merevägi
I I maailmasõda, I Vabadussõjad, Balti riikide iseseisvus, II II maailmasõda, IV õukogude okupatsioon, Taastatud iseseisvus
Läti mereväe ametlik asutamiskuupäev oli 10. august 1919, mil Läti relvajõudude ülemjuhataja kindral D. Sīmansonsi peakorteris loodi Mereväediviis, kuhu kuulusid varem loodud madruste kompanii ja miinipuhastuspartei. Vabadusvõitluse ajal (1918–1920) muutus eriti ilmseks vajadus luua uuele Läti riigile oma merevägi. Sõjas osalesid erakaubalaevad, kuterid, aurikud ja puksiirlaevad. Mereväediviis andis olulise panuse Bermontiaadi. Daugava vasakul kaldal, Daugavgrīva kindluse läheduses, randus see 9. Rēzekne jalaväerügemendiga, osales lahingutes Voleri mõisa, Vārnukrogi ja Šmitase tsemendivabriku juures, osales Jelgava vallutamisel ning randus Ragaciemsi lähedal sabotaažiüksusega. 12. juunil 1921 lasti vette esimene Läti mereväe laev VIRSAITIS, mis hiljem oli lipulaev. Vastavalt Rahvasteliidu 1920. aasta oktoobri sätetele lubati Lätil luua ja ülal pidada mereväge. 1924. aastal nimetati Vabariigi Presidendi korraldusega laevastiku üksikud üksused ümber Rannakaitseeskadroniks, mille ülemaks määrati kapten A. Keizerling. 1. detsembril 1922 loodi Lennueskadroni juurde Mereväe Lennundusdivisjon, kuid 1923. aastal eraldati see ja allutati Kindralstaabi mereväeasjade eriülesannete ohvitserile ning hiljem Rannakaitseeskadroni ülemale. 1. mail 1926 loodi eraldi Mereväe Lennundusdivisjon.
Merevägi oli Läti relvajõudude kõige kallim üksus, kuid sellel oli lisaks riigikaitsele ka rahvusvaheline prestiiž. 1938. aastal nimetati kaitseeskadron ümber Läti Mereväeks ja 15. juulil andis sõjaminister kindral J. Balodis sellele pidulikult üle mereväe lipu motoga: "Meid ühendab Läti püha nimi." Läti merevägi hakkas moodustuma Vabadussõja ajal, kui selgus, et 496 kilomeetri pikkuse rannikupiiriga riik vajab kaitsmiseks jõude. Mereväe peamised ülesanded olid ranniku kaitsmine miinide, liikurrelva rannikukahurväe, allveelaevade, lennukite, torpeedode ja väikeste kiirlaevadega, mis olid relvastatud kergete kiirlaskerelvadega. Läti mereväe allakäik algas 1940. aasta suvel pärast seda, kui Läti sunniviisiliselt NSV Liidu koosseisu inkorporeeriti. Enamik Läti mereväe laevu ja allveelaevu hävis või kaotas Teise maailmasõja ajal. Läti merevägi taastati 1992. aastal pärast Läti iseseisvuse taastamist. 11. aprillil 1992 toimus uuendatud laevastiku esimesel sõjalaeval Samsil pidulik lipu heiskamise tseremoonia. Seda kuupäeva peetakse Läti mereväe taaselustamise päevaks.
Rohkem teabeallikaid
https://www.mil.lv/lv/vienibas/juras-speki/kara-flotes-vesture (vaadatud 27.10.2021)
https://lv.wikipedia.org/wiki/Kara_flote (vaadatud 27.10.2021)
Seotud objektid
Läti mereväe asutaja ja komandöri Kaizerlingsi mälestusmärk
Archibald Peter Theophilus von Keyserling, tuntud ka kui Archibald Keyserling, oli mereväeohvitser, Läti Vabariigi rannikukaitselaevastiku esimene komandör, admiral. Ta mängis olulist rolli Läti mereväe loomisel.
A. Keizerling pärines vanast saksa aadliperekonnast, sündis 18. novembril 1882 Auguste mõisas Grobiņa kihelkonnas.
1895. aastal astus ta Venemaa tsaarilaevastiku Peterburi merekadettide korpusesse, mille lõpetas 1901. aastal leitnandi auastmes. Keizerling teenis 13. laevastikus Venemaa Kaug-Idas ja osales Vene-Jaapani sõjas. Mais 1905 langes ta jaapanlaste poolt vangi, kuid pärast vabanemist edutati ta leitnandiks.
1906. aastal oli Keizerling miiniristleja vanemohvitser. Aastatel 1907-1908 osales ta Liepaja allveelaevakursusel Liepajas. Pärast kursuse lõpetamist läks ta taas Vladivostokisse, kus ta teenis Venemaa Vaikse ookeani laevastikus ja oli 1908-1912 allveelaeva "Feldmarssal krahv Šeremetjev" kapten. Aastal 1911 ülendati ta leitnandi auastmele.
Pärast üleviimist Balti laevastikku oli ta laevastiku miinipilduja kapten, osales Esimeses maailmasõjas, mille lõpus oli ta juba 1. auastme kapten.
Juulis 1918 lahkus ta teenistusest. 1919. aasta alguses astus A. Keizerling Balti Landeswehrile, kus ta teenis ratsaväe eskadrilli ülemana staabiohvitseri auastmes.
1. aprillil 1920 nimetati ta sõjaväe staabiülema eriülesannete mereväeohvitseriks, kui algas tegelikult Läti mereväe moodustamine. 1921. aastal ülendati Keizerling merekapteni auastmesse. 27. juunil 1924 asutati Läti rannakaitse eskaader, mille komandöriks A. Keizerling määrati ja 1927. aastal ülendati ta admirali auastmesse.
