Palgipudelikarp
I I maailmasõda, II II maailmasõda, IV õukogude okupatsioon

Punaarmee 8. Eesti laskurkorpuse ohvitseri Jakob Kunderi mälestusmärk asus kalmistul Blidene-Remte maanteest ja Riia-Liepaja raudteesõlmest 200 meetrit edelas.

17. märtsil 1945 algas Punaarmee viimane pealetungi katse Kuramaal. Eesti 8. laskurkorpuse 7. eesti laskurdiviisi ülesanne oli jõuda Blidene jaamast lääne pool Riia-Liepaja raudteeliini ja kindlustada 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse rünnakut Gaiki suunas. 17. märtsi õhtuks jõudis 354. laskurirügement läbi metsa Kaulači mõisast lõuna pool asuvale raudteele ja jätkas rünnakuid loode suunas. Kuna 130. Läti laskurkorpuse rünnakud Pilsblidene mõisa suunas ei olnud nii edukad, anti Eesti 300. laskurirügemendile ülesanne 18. märtsi öösel rünnata lääne ja edela suunas, et ületada raudtee põhjast Blidene jaama vallutamiseks.

Blīdene jaama lähedusse oli Läti armee juba 1940. aasta kevadel rajanud ajutised kasarmud ja laod. 1945. aasta jooksul ehitas Saksa armee jaama lähedusse mitu maa-alust varjendit (punkrit), kus sõdurid said talvel elada. Tõenäoliselt langes leitnant Jakob Kunder lähivõitluses ühes punkritest.

Kohe pärast lahingut maeti Jakob Kunder praegusele Pilsblidene kalmistule ja hiljem maeti ta ümber Tuški vennaskalmistule.

Täna on seal näha raudbetoonist kuulipilduja bareljeefi sümboolne nõukogude reproduktsioon koos mälestustahvliga.

Esimese maailmasõja ägedaimad lahingud Lätis toimusid Daugavpilsi lähedal 1915. aasta augustis ja oktoobris Ilūkste ja Medumi mägismaal. Sakslased üritasid Daugavpilsi läbi murda, kuid venelased püüdsid neid tagasi tõrjuda. Mõlemad pooled ei suutnud ja hakkasid kaevikuid ehitama, luues kolmest liinist koosnevaid süvakaitsepositsioone.

Medumis asuv Esimese maailmasõja muuseum on pühendatud neile lahingutele. Näituse esimene osa tutvustab Medumi ümbruse ajalugu, pakkudes tunnistusi, mis kinnitavad, et Medumi oli enne sõda tihedalt asustatud ja arenenud piirkond. Teine osa keskendub Esimese maailmasõja sündmustele Euroopas ja Lätis. Siin saab tutvuda sõdurite elu ja sõja ajal tekkinud uuendustega ning uurida Saksa ja Vene armee poolt kasutatud relvi. Näituse kolmandas saalis saavad külastajad end sõduri olukorda panna, kogedes punkrielu. Selles saalis on loodud Vene punkri koopia – kaeviku fragment väikese varjendiga, lahinguvälja elemendid ja sõdurite maketid. Kuna Vene armee puidust punkrid ei säilinud, on need muuseumis rekonstrueeritud, Saksa armee betoonpunkreid aga saab näha Esimese maailmasõja punkrite rahvusvahelisel marsruudil. Saal koos varjendi imitatsiooni, audio- ja videoseadmetega loob autentse lahinguvälja atmosfääri.