Läti Vabadussõjast ja 1918. aasta sündmustest Aluksnes
1918. aastal, kui Saksa väed Alūksnesse sisenesid, taandusid Läti laskurpataljonid Nõukogude Venemaale. Kuni 1918. aasta detsembri alguseni kehtestati ja reorganiseeriti Saksa režiim. Pärast Saksamaa sõjale alistumist naasid bolševikud Aluksnesse ja võitsid tagasi. Soome vabatahtlikud võitlesid Eesti armee koosseisus ka Läti Vabadussõjas. 21. veebruaril 1919 toimusid Aluksnes, jaama lähedal tulised lahingud enamlaste ja Soome vabatahtlike rügemendi "Põhjapoisid" vahel.
"1918. 1945. aasta sügisel tõmbusid sakslased kiiruga Aluksnest välja, sest revolutsioon puhkes ka Saksamaal. Nõukogude võim ilmus uuesti Aluksnesse. Sakslased olid piduritänava poodi jätnud palju pudeleid alkoholi. Punased vintpüssid kandsid õue pudeleid ja purustasid need kividele. Odavad liköörid, mille sakslased tavaliselt muna ja peekoni vastu talupoegade vastu vahetasid, voolasid nüüd lõhnavalt läbi Viduse tänava harja.
Täitevkomitee asus Aluksne lossis. Juhtivatest töötajatest mäletan Zīlet, Simsonit, Egli, Dipāns Ernestsi, miilitsaülemat Bukan Augustast. ”
"1919. Veebruaris oli ühel õhtul kuulda vintpüsside ja kuulipildujate laskmist, mis andis märku rinde lähenemisest. Alūksnes, Alsviķu tänav 11, väikese maja künka peal, elame väikeses toas, ema ja õde vaatasime kõiki maja sündmusi. Tulistamismüra lähenes üleöö. Teisel hommikul jooksid kahurimürsud üle meie onni ja plahvatasid sauna taga heinamaal. Lõhketööde lumi muutus mustaks. Pärastlõunal tulid relvastatud Soome valged valvurid mööda Alsviķu tänavat. Valgetes talvemütsides ja pruunides volditud koonudega talvesaabastes. Sisenesime meie vaesesse tuppa, vaatasime ja lahkusime. Aluksnes algas terror. (..) Jaamamäel paljastus kohutav vaade. Ümberringi oli lumes palju langenud inimesi, mõned isegi hiinlased. (..) Alūksne jaamas oli kahjustatud soomusrong. (..) Mõni päev hiljem virnastati läänemeresoomlaste langenud kangelased kelkudele Alūksne lossi platsile, kus nad maeti ilma kirstudeta kahte pikka ühisesse auku. (..) Täitevkomitee evakueeriti Alūksne lossist. Punaarmee üksused lahkusid ka Aluksnest. ”
Mälestusi Artūrs Kļavast. Aluksne muuseumi kogu. ANM 1701.
Artūrs Kļava. Kiri Aluksne muuseumile, 21. detsember 1961.
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Mälestuskivi Alūksne vabastajatele
Asub Alūksnes, Helēnase ja Alsviķu tänavate ristumiskohas.
Mälestuskivi avati 29. mail 1999, Alūksne vabastamise 80. aastapäeval. Kivisepistamise teostas skulptor Ainārs Zelčs...
Mälestuskivi Soome vabatahtlike rügemendile "Põhjapoisid"
Asub Alūksnes, Jāņkalna tänav 52, Alūksne kitsarööpmelise raudteejaama lähedal.
23. veebruaril 2019 loodi Läti Vabadussõja sajanda aastapäeva tähistamiseks Vabadusvõitlemise Traditsioonide Ühenduse (Soome) eestvõttel Soome langenud vabatahtlike austamiseks spetsiaalne mälestusmärk koos spetsiaalse rändrahnu ja teabetahvliga. Alūksne mälestuskivi eemaldati Soomest Salpa liinilt, mis ehitati aastatel 1940-1944. kaitsma Soome idapiiri. 1200...
Monument Esimeses maailmasõjas ja Läti Vabadussõjas langenud Anna valla sõduritele
Asub Anna koguduse Ezeriņi kalmistu keskosas.
Kalmistul, kuhu on maetud alates 1925. aastast, asub Anna valla kaardiväe osakonna kogutud vahenditega ehitatud mälestussammas Esimeses maailmasõjas ja Läti Vabadussõjas langenud Anna valla sõduritele. avalikustati 1933. aastal. Kuni Teise maailmasõjani hoolitsesid monumendi hooldamise eest Anna valla valvurid, kes käisid igal pühapäeval surnuaial ja asetasid...
Alūksne muuseum
Alūksne muuseum asub 19. sajandi lõpus uusgooti stiilis ehitatud Alūksne Uues Lossis, mis on riiklik arhitektuurimälestis. Muuseumis on välja pandud näitused „Totalitaarse režiimi ohvrite mälestustuba”, mis jutustab Alūksne valla elanike saatusest Siberis ja Kaug-Idas, ja „Ajastute pidusöök“, mis tutvustab Alūksne ajalugu eelajaloost tänapäevani. Eraldi väljapanek on pühendatud 7. Sigulda jalaväepolgu panusele sõjas, kultuuris ja ühiskonnaelus. 7. Sigulda jalaväepolku hakati moodustama 20. juunil 1919 Naukšēni mõisas. Esialgu moodustati Põhja-Läti Brigaadi reservpataljoni põhjal lahingurühm, kuhu kuulus 22 ohvitseri ja 1580 sõdurit; seda kutsuti Dankersi diviisiks. See kuulus 3. Jelgava polgu 2. pataljoni koosseisu, aga pärast 23...
