Kārļis Skalbese viimane sünnipäeva tähistamine Kurzeme rannikul
7. novembril 1944 tõid Kurzeme rannikul asuvasse Läti põgenikeasulasse helge meeleolu mälestused luuletaja Kārļis Skalbe 65. sünniaastapäevast Jūrkalne "Laukgalis". Vaid neli päeva hiljem läks Kārlis Skalbe paadiga Rootsi põgenikuna. See oli päev, mil Kärlis Skalbe viimast korda oma sünnipäeva tähistas.
„Pagulaste hallis argipäevas oli unustamatu helge elamus poeet Kārlis Skalbe 65. sünniaastapäeva mälestus Jūrkalne „Laukgaļis“. Maalikunstnik Niklāvs Strunke oli juba 7. novembril "Grīniekoses" alustanud luuletaja 65. juubeliaasta pöördumise ettevalmistamist. Tema töö ei olnud kerge – väikesed, pimedad kalurite toad ja alati liikumine, rahvahulk, müra. [..] 7. novembril külastas kogu pagulaspere nii üksikult kui rühmadena Läti jaoks kaunist juveliiri - suurepärast poeeti Kārli Skalbit. Väärtuslikud kingitused jäid esitamata, nagu mõnikord juhtunuks ja oleks pidanud juhtuma ka muudel oludel, kiitvaid kõnesid ei peetud, kuid iga tervitaja tõi oma lätlaste südamesoojuse ja mõne väikese asja, mis oli kasulik pagulaste igapäevasteks vajadusteks. suur maestro. Haigel poeedil (tal oli neeruhaigus) oli oma naise, tütre, väimehe ja pojapoja Andrejase "Laukgaliga" eraldi väike tuba. Sügisõhtute pimeduse hajutas vaid küünlalõpp. Insener ja agronoom olid ühiselt kingiks toonud pudeli petrooleumi.
FJ Steinmanis. Ventspilsi sidegrupp - "Zviedru laivas". Ventspils 700. Artiklite ja mälestuste kogumik, Toronto, 1990, lk 126.
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
"Laukgaļi" maja, kirjanik Kārlis Skalba elukoht
"Laukgaļi" Jūrkalne vallas, kirjanik Kārlis Skalbe elukohas 1944. aasta oktoobris-novembris põgenikepaati Rootsi oodates.
Pagulaste mälestussilt "Sail of Hope" Jūrkalnes
"Lootuse purje" mälestusmärk Teise maailmasõja põgenikele, kes 1944. ja 1945. aastal laevaga Läänemere kaudu Gotlandi saarele Rootsis jõudsid. Mälestusmärk asub Osvalkis mere ja Ventspils-Liepaja maantee vahelisel luideteel, ühistranspordipeatuse "Kaijas" lähedal. Selle on loonud skulptor Ģirts Burvis, kes realiseeris selle kui Läti pagulaste mälestust sümboliseeriva lootuse purje.
1944. aasta sügisest kuni 1945. aasta kevadeni püüdsid mõned Läti kodanikud, kartes uut Nõukogude okupatsiooni, kuid mitte soovides evakueeruda laastatud ja ohustatud Saksamaale, jõuda meritsi lähimasse neutraalsesse riiki, Rootsi. Osa paate organiseeris Läti Kesknõukogu lääneliitlaste abiga, mille tulemusel tekkis üks suurimaid pagulaste koondumiskohti Jūrkalnesi vallas. Lisaks Läti Kesknõukogu korraldatud paatidele viidi üle mere ka teisi paate. Hinnanguliselt õnnestus merd ületada umbes 5000 inimesel. Hukkunute arv ei ole teada, sest Kurzeme rannikult lahkunud pagulaste kohta ei peetud arvestust.
Reisid olid ohtlikud, sest põgenikke ohustasid rannikul ja merel Saksa patrullid, meremiinid, nõukogude lennukid ja sõjalaevad, samuti tormid, sest ülepääs toimus sageli ebasobivate ja ülekoormatud kuttide ja paatidega, millel puudusid piisavad kütuse- ja toiduvarud, merekaardid ja navigatsioonivahendid. Väljumine Lätist toimus salaja. Paatide sihtpunktiks oli Gotlandi saar, ja kõige sagedamini alustati sõite Kuramaa läänerannikult (Jūrkalne ja Gotlandi vahel on 90 meremiili ehk umbes 170 kilomeetrit linnulennult).
Vangla II maailmasõja ajal Liivi ordulinnuses
1944-1945 Liivimaa Odeni lossis üles seatud vanglas. 2016. aastal peeti kinni mitu LCP Ventspilsi sidegrupi liiget ja pagulaslaevade liigutajaid.
Tee "Grīnieku" majade juurde Vārve vallas
Tee Vārve valda "Grīnieku" maja juurde, kus 1944. aastal asus Kurzeme rannikul üks peamisi paadipõgenike asulaid.
Pagulaste mälestussilt "Sail of Hope" Jūrkalnes
"Lootuse purje" mälestusmärk Teise maailmasõja põgenikele, kes 1944. ja 1945. aastal laevaga Läänemere kaudu Gotlandi saarele Rootsis jõudsid. Mälestusmärk asub Osvalkis mere ja Ventspils-Liepaja maantee vahelisel luideteel, ühistranspordipeatuse "Kaijas" lähedal. Selle on loonud skulptor Ģirts Burvis, kes realiseeris selle kui Läti pagulaste mälestust sümboliseeriva lootuse purje.
1944. aasta sügisest kuni 1945. aasta kevadeni püüdsid mõned Läti kodanikud, kartes uut Nõukogude okupatsiooni, kuid mitte soovides evakueeruda laastatud ja ohustatud Saksamaale, jõuda meritsi lähimasse neutraalsesse riiki, Rootsi. Osa paate organiseeris Läti Kesknõukogu lääneliitlaste abiga, mille tulemusel tekkis üks suurimaid pagulaste koondumiskohti Jūrkalnesi vallas. Lisaks Läti Kesknõukogu korraldatud paatidele viidi üle mere ka teisi paate. Hinnanguliselt õnnestus merd ületada umbes 5000 inimesel. Hukkunute arv ei ole teada, sest Kurzeme rannikult lahkunud pagulaste kohta ei peetud arvestust.
Reisid olid ohtlikud, sest põgenikke ohustasid rannikul ja merel Saksa patrullid, meremiinid, nõukogude lennukid ja sõjalaevad, samuti tormid, sest ülepääs toimus sageli ebasobivate ja ülekoormatud kuttide ja paatidega, millel puudusid piisavad kütuse- ja toiduvarud, merekaardid ja navigatsioonivahendid. Väljumine Lätist toimus salaja. Paatide sihtpunktiks oli Gotlandi saar, ja kõige sagedamini alustati sõite Kuramaa läänerannikult (Jūrkalne ja Gotlandi vahel on 90 meremiili ehk umbes 170 kilomeetrit linnulennult).
"Bambaļi" majad - üks peamisi paadipõgenike majutuskohti
Jūrkalne vallas Ošvalki renoveeritud "Bambaļi" majad olid üks peamisi paadipõgenike elama asumise kohti Kurzeme rannikul.
