Ranniku suurtükiväe patarei Punker

See on Mangalsala suurim sõjaväeehitis, mida hakati ehitama aastatel 1912–1916. Punkri seinad olid mitme meetri paksused ja seda kaitses mere eest liivavall. Esimese maailmasõja ajal ei jõudnud Saksa laevastik Riiga ainult tänu siin paiknevatele kahuritele. 1917. aastal taandusid venelased Riiast iseseisvalt ja õhkisid lahkudes osa punkrist. Läti iseseisvusperioodil – 1930. aastatel – ja hiljem nõukogude aastatel seda patareid renoveeriti ja laiendati – kahuriplatvormid ehitati ümber ja paigaldati uued kahurid. 1941. aastal – Teise maailmasõja ajal – õhkisid venelased selle patarei uuesti, kartes, et Saksa väed võivad Lätti siseneda. Esimesed kahurid tulistasid umbes 12–15 kilomeetri kauguselt, kuid uuemad võisid sihtmärki tabada kuni 40 kilomeetri kauguselt. Seal on kiri: „Ehitatud meremeeste poolt” – ehitatud meremeeste poolt 1946. aastal. Punkri keldris olid laskemoonakeldrid, kus hoiti suurtükkide jaoks vajalikke mürske. Seintes olid spetsiaalsed luugid, mille kaudu sai mürske sisse lasta, et lahingutingimustes relvi kiiremini laadida. Nüüd asub siin Mangalsala pikim sõjaväetunnel – umbes 100 meetri pikkune koridor. Kevadel kipub osa punkrist üle ujutama! 1960. aastatel arenes lennundustehnoloogia, leiutati raketid ja õhutõrjesüsteemid ning see patarei koos kõigi oma suurtükkidega – kunagi nii hirmutav ja võimas – muutus kellelegi tarbetuks.

Tähelepanu! Talvituvate nahkhiirte (kõik liigid on kaitse all) kaitsmiseks ärge liikuge oktoobrist aprillini maa all ja punkrites.