Ranniku suurtükipatarei Punker

See on Mangalsala suurim sõjaline ehitis, mida alustati aastatel 1912–1916. Punkri seinad olid mitme meetri paksused ja seda kaitses mere eest liivavall. I maailmasõja ajal Saksa laevastik Riiga ei tulnud, vaid tänu siin paiknevatele suurtükkidele. 1917. aastal taganesid venelased omal jõul Riiast ja lasid lahkudes osa punkrist õhku. Iseseisvunud Läti riigi perioodil – 1930. aastatel – ja hiljem nõukogude aastatel seda patareid renoveeriti ja laiendati – ehitati ümber kahuriplatvorme ja paigaldati uued kahurid. 1941. aastal, II maailmasõja ajal, lasid venelased selle patarei uuesti õhku, kartes, et Saksa väed võivad Lätti siseneda. Esimesed relvad tulistasid umbes 12–15 kilomeetri kaugusel, kuid uuemad võisid tabada sihtmärki kuni 40 kilomeetri kaugusel. Seal on kiri: “Ehitatud meremeeste poolt” – ehitatud meremeeste poolt 1946. aastal. Punkri keldris asusid laskemoonakeldrid, kus hoiti suurtükkide jaoks vajalikke mürske. Seintes olid spetsiaalsed luugid, mille kaudu sai mürske sööta lahingus kahurite kiiremaks laadimiseks. Nüüd asub siin Mangalsala pikim sõjaväetunnel – umbes 100 meetri pikkune koridor. Kevadel kipub osa punkrist üle ujutama! 1960. aastatel arenes lennutehnoloogia, leiutati raketid ja õhutõrjesüsteemid ning see patarei koos kõigi relvadega – kunagi nii hirmus ja võimas – muutus kellelegi tarbetuks.

Tähelepanu! Talveunes nahkhiirte kaitsmiseks (kõik liigid on kaitse all) ei tohiks me oktoobrist aprillini liikuda maa alla ja punkritesse.