Leedu sõdurite hauad Zaļkalnsi metsas Mälestusmärk

Piemiņas vieta 1945. gada 21. janvārī nošautajiem lietuviešu karavīriem Pāvilostas Zaļkalna mežā. 2015. gads. Pāvilostas novadpētniecības muzejs.
11-lietuviešu-karavīri-Ziemupe.jpg
11-piemiņas-vieta-Zaļalna-mežā-1.jpg
11-piemiņas-vieta-Zaļalna-mežā-2.jpg
Lietuviesukaravirukapi.jpg
 Pāvilosta, Läti
 +371 29121894
 Pāvilostas Tūrisma informācijas centrs
215

Mälestusmärk asub Pāvilosta ranna vaatetorni lähedal luidetel. Mälestusmärgi juurde viitavad sildid.

Teise maailmasõja lõpus olid Lätis kasutusel ka kolm Leedu politseipataljoni, 5., 13. ja 256., mis pärast valveteenistust ja võitlust Nõukogude partisanide ja Punaarmee vastu idarindel osalesid 1944. aasta sügisest alates Läänemere ranniku valvamisel Kurzemes.

Oktoobris 1944 allutati kõik kolm pataljoni, mis koosnesid 32 ohvitserist ja umbes 900 instruktorist ja sõdurist, Saksa 18. armee 583. tagavarakaitseüksusele (Koruck 583). Selle üksuse ülesanne oli valvata Kurzeme rannikut Liepājast kuni Ventspilsi. Kõik kolm Leedu pataljoni paigutati Pavilosta lähedusse. Detsembris 1944 viidi 13. pataljon üle Saksa 1. armeekorpuse koosseisu Liepaja järve ääres.

Leedu rannavalve üheks ülesandeks oli lisaks valmisolekule võidelda vaenlase maabumistega ja vaenlase laevade teatamisele ka Läti põgenikepaatide takistamine 160 kilomeetri kaugusel asuvale Gotlandi saarele, kuid Leedu rannavalve mehed ei takistanud põgenikepaatide väljumist. Siiski jõudsid sakslasteni ka teated sellest, et Leedu rannavalve aitab läti põgenikke ja leedulased ise valmistuvad üle mere Rootsi minekuks.

10. jaanuaril 1945 koguti kokku Leedu 5. politseipataljoni 1. kompanii sõdurid. Järgnes üle nädala kestnud ülekuulamine ja kohtuprotsess, mille tulemusena otsustati hoiatuseks teistele seitse leedu sõdurit hukata ja 11 nende kaaslast vangistada Saksamaal asuvates koonduslaagrites. Seitsme leedu sõduri (kompaniiülem seersant Macijauski, sõdur Juozas Sendrjuas, sõdur Vladas Salickas, sõdur Ionas Bašinskis, Krasauskas ja veel kaks teadmata isikut) hukkamine toimus 21. jaanuaril 1945 Zaļkalns Pines Pavilostas.

Jaanuaris 1945 lasti 5. pataljon laiali ja lahinguvõimelised sõdurid jagati kahte allesjäänud pataljoni, ülejäänud moodustasid eraldi sapöörikompanii. Armeegrupi Kurzeme kapitulatsiooni ajal mais 1945 oli kaks pataljoni (13. ja 256.) veel Kurzemes sapöörikompaniina, kokku 900 sõduriga, kes sattusid Nõukogude Liidu poolt vangi.
 

Kasutatud allikad ja viited:

https://www.la.lv/lietuviesu-karaviru-drama-latvija

https://www.lsm.lv/raksts/dzive--stils/cilvekstasti/latvijas-klusie-varoni-lietuviesi-kas-nelika-skerslus-begliem-doties-pari-jurai-uz-gotlandi.a336877/

Seotud lood

Esimene põgenikepaat "Zeal" Bambalist

31. oktoobril 1944 lahkus laev "Centība" Kurzeme rannikult. Selle laeva väljumise rekonstrueeris Läti Kesknõukogu kokkukutsuja Valentīne Lasmane mitme kaasreisija mälestuste põhjal.

Kaastundlikud Leedu rannavalve mehed

Rohkem kui 70 aastat tagasi hukati Leedu rannavalvurid selle eest, et nad aitasid oma naabritel, Läti paadipõgenikel, Rootsi jõuda. Kui Saksa okupatsioonivõimud sellest teada said, siis nad julmalt

Saksa sõjaväe radaripunkt Jūrkalnes

Selleks, et kaitsta Kuramaa rannikut võimaliku Nõukogude või isegi lääneliitlaste rünnaku eest, paigutasid Saksa relvajõud mitmes kohas radarijaamad, mis võimaldasid vaenlase õhutegevust palju varem tuvastada. Üks neist oli paigaldatud Jūrkalne'ile.

Koht, kus põgenikepaadid Kuramaa rannikult Rootsi "Paža" majade juures liikusid.

Üks olulisi kolimiskohti oli "Pāž" majade juures, kuhu on nüüd paigaldatud monument "Lootuse purje". "Paadid tulid regulaarselt ja "Pažist" lahkus kõige rohkem inimesi," räägib I. Freiberg mälestustest.