Mälestuspaik Skangaļi mõisas Mälestusmärk

Piemiņas akmens atklāšana 2019. gada 22. jūnijā. Avots: visit.priekuli.lv
01Brivibas_cSkangali9.jpg
02Brivibas_cSkangali7-1024x684.jpg
03Brivibas_cSkangali2-1024x683.jpg
04Skangali_GitaM_M9.jpg
Skangali_GitaM_M1.jpg
Skangali_GitaM_M2.jpg
Skangali_GitaM_M3.jpg
Skangali_GitaM_M4.jpg
Skangali_GitaM_M6.jpg
Skangali_GitaM_M7.jpg
Skangali_GitaM_M8.jpg
 Skangaļu muiža, Liepas pag., Cēsu nov., Läti
 +371 29362837
105

Mälestuspaik lätlaste ja eestlaste ühendatud vägede võidukale lahingule Skangaļi mõisa eest asub umbes 20 kilomeetri kaugusel Võnnust (Cēsisest). Mälestuskivi Võnnu lahingus osalenutele ja Eesti Kalevlaste Maleva võitlejatele avati 22. juunil 2019. Lätlaste ja eestlaste ühendatud sõjaväe siin saavutatud võit lahingus Skangaļi mõisa eest oli Võnnu lahingu pöördepunkt, sest selle tulemusel alustas Niedra valitsuse sõjavägi oma üldist taganemist. Andrievs Niedra valitsus oli saksameelne Läti ajutine valitsus, mis tegutses 1919. aasta 10. maist 26. juunini. Rünnak Landeswehri üksuse vastu algas juba 1919. aasta 22. juuni varahommikul, kui kalevlaste 3. rood tungis soomusrongi dessandiga Skangaļi mõisa ja sai enda valdusesse kaks suurtükki. Vaenlane asus vasturünnakule. Veidi hiljem, keskpäeval, korrati rünnakut ja pärast ägedat lähivõitlust suruti Landeswehri üksus Skangaļi mõisast välja. Sõjasaagiks  saadi kuulipildujad, suures koguses laskemoona ja muud lahinguvarustust. Kaks tundi hiljem vallutasid eestlased tähtsa  teeristi Starti kõrtsi juures. Skangaļi mõisa vallutamisel sai haavata või kaotas elu 58 kalevlast. Mälestuspaiga loomist toetas märkimisväärselt Eesti pool. 

Kasutatud allikad ja viited:

http://visit.priekuli.lv/objekts/pieminas-akmens-cesu-kaujas-kritusajiem-igaunu-karaviriem-skangalu-muiza/
https://karavirukapi.blogspot.com/2019/06/liepas-pagasta-skangalu-muiza-pieminas.html

Seotud lood

Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp

Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.