Jõululahing I Maailmasõda
Рождественские сражения навсегда вошли в историю Латвии как трагическая и одновременно героическая история. 5 января 1917 года на Рижском фронте началось наступление 12-й русской армии, официальное название которой — «Операция Елгава». По старому стилю наступление на июльский календарь началось 23 декабря, т.е. накануне Рождества. Следовательно, эти бои, в которых впервые вместе приняли участие все латышские стрелковые полки, получили обозначение «Рождественские бои». Рождественские бои и последовавшие за ними январские бои были самой трагической и в то же время одной из самых героических страниц в истории латышских стрелков.
Русская армия планировала крупное наступление на германскую имперскую армию, в котором в качестве основного удара применялись латышские стрелки. Руководство 12-й армии планировало внезапными ударами без предварительной артподготовки прорвать немецкий фронт в нескольких местах на большом участке от левого берега Лиелупе до Елгавского шоссе. Нападение произошло в болотистой местности между озером Бабите и Олайни, которая называлась Тирелпурву. Россия поставила перед собой цель освободить Елгаву и, в случае успеха, всю Земгале и Курземе.
На переднем крае наступления русская армия сжала свои силы, закрепив за собой превосходство: всего почти 100 000 солдат русской армии против 20 000 солдат немецкой армии. Атака должна была пройти в 8 местах, 2 из которых должны были провести латышские стрелковые полки, разделенные на две бригады. Обе латышские бригады давно готовились к атаке. Стрелков тщательно обучали преодолевать заграждения из колючей проволоки и занимать укрепления противника. Настроение стрелков было очень хорошим, все надеялись на скорое освобождение Земгале и Курземе.
Снабжение и управление атакой, к сожалению, были плохо спланированы и осуществлены, поэтому преобладание живой силы не помогло. Бой шел атаками и контратаками. 2-я латышская стрелковая бригада успешно прорвала первую линию немецких укреплений, заняв южную часть Тирельпурвы. Два дня на острове при -36°С стрелки удерживали занятую территорию, но 7 января атака была повернута на север, на немецкий укрепрайон Gun Hill, который был занят в тот же день. На следующий день, 8 января, латышские стрелки отразили несколько ожесточенных немецких контратак, направленных на возвращение ранее утраченных позиций. Взятие немецкой Gun Hill стало крупнейшим успехом Рождественских боев. К сожалению, русское руководство не использовало взятие Ложметейкалнса для развития наступления на Калнциемс, который можно было захватить в тот же день, пока немцы не смогли закрепиться и подвести резервы.
Рождественские бои стали самыми известными и легендарными сражениями латышских стрелков. Латышским стрелкам удалось совершить то, что не удавалось ни одной русской части на Рижском фронте, — прорвать немецкие укрепления и занять площадь около 30 квадратных километров. Впервые все латышские стрелки сражались бок о бок.
В ходе Рождественских боев и русская часть, и латыши понесли большие потери. 12-я армия потеряла 19 000 человек. С 5 по 11 января латышские полки потеряли 5364 стрелка, из них 874 пало и около 400 пропало без вести. Польза от боя была не велика. Большие потери сильно подорвали лояльность латышей властям Российской империи и стали поворотным моментом в истории как стрелков, так и Латвии.
Rohkem teabeallikaid
1. Вьюга душ. Цифровой музей. Доступно: https://www.dveseluputenis.lv/lv/laika-skala/notikums/85/ziemassvetku-kauju-sakums/ [дата обращения: 05.05.2021].
2. Latvijas Radio 2 Статьи о столетии Латвии «Рождественские баталии», 2017. Доступно по ссылке: https://lr2.lsm.lv/lv/raksts/latvijas-simtgades-stastu-raksti/ziemassvetku-kaujas.a97478/?highlight= str %C4% 93 человека [просмотрено: 05.05.2021].
Эпизод 3-й программы lsm.lv «Исторический клин» «Разговор с историком Янисом Шилиньшем о рождественских боях и стрелках», 2017. Доступно по ссылке: https://naba.lsm.lv/lv/raksts/vestures-kilis/saruna- ar-историки-jani-silinu-for-Christmas-fighting-and-str.a79704/?highlight=str%C4%93lnieki [просмотрено: 05.05.2021].
Zugehörige Zeitleiste
Zugehörige Objekte
Kuulipildujamägi
Asub Jelgava piirkonnas kiirtee A9 lähedal.
Ložmetējkalns on I maailmasõja lahingupaik, mis on Läti ainus riikliku tähtsusega kultuuri- ja ajalooline kaitseala. See asub Pika luite ääres, mis on osa Nordeķi - Kalnciemsi luiteharjast. Kuulipildujamäe nimi sai alguse ajast, mil seal asusid raskesti hõivatavad Saksa armee kindlustused, mida kaitses tugev kuulipildujatuli.
Jõululahingud on ilmselt tuntuim ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Läti ajaloos. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriloos. 1917. aastal ründasid Vene armee Läti laskur- ja Siberi üksused Ložmetējkalnsi ja hõivasid selle. Vangistati vähemalt 600 vastast, samuti väärtuslikud trofeed, näiteks 19 kuulipildujat. See oli jõululahingute olulisim õnnestumine ja suurim saavutus, mille Vene väed Riia rindel saavutasid. Läti püssimehed uskusid, et väärivad mägismaa vallutajate au.
Tänapäeval asub seal vaatetorn, kust avaneb vaade kunagistele lahingutele. Piirkonnas saab näha mälestusmärke ja sõjaaegseid tõendeid. Lähedal asub Silenieki vendade kalmistu.
Läti sõdurite endine meditsiiniladu
Asub Babīte linnaosas, Antiņi sõdurite kalmistu ja taastatud kaevikute lähedal.
I maailmasõja ajal asusid sellel alal alates 1915. aastast Vene impeeriumi armee kaitsepositsioonid. 1917. aastal asus Antiņi majas jõululahingute ajal 5. Zemgale Läti laskurpolgu staap ja laatsaret koos ravimite laoga, mida juhtis väljapaistev Läti sõjaväearst Pēteris Snīķeris.
Jõululahingute ajal toimusid eriti karmides ja ebasoodsates tingimustes Läti laskurite rünnakud Saksa armee üksustele. Lahingus saadud vigastusi oli igasuguseid - tulirelvadest saadud haavu, muljumisi ja vigastusi, aga ka külmumist. Tuhandetele Läti sõduritele tuli osutada õigeaegset arstiabi. Korraldati nii, et vigastatu saaks võimalikult kiiresti abi. Lahinguväljal olid relvastamata parameedikud, kes andsid esmaabi ja toimetasid haavatuid ohtlikest kohtadest välja. Lahingupaikade lähedusse rajati riietumispunktid, kus jätkati hooldamist ja sorteerimist. Haavatud sõdurid evakueeriti kärudes ja autodes haiglatesse või haiglatesse. Lazarete lähedale rajati surnuaiad, kuhu maeti surnuid.
Tänapäeval saab näha vana ravimipoodi. Läheduses on Antiņi sõdurite kalmistu, I maailmasõja kaevikud ja kaevikud. Keskkond sobib metsas jalutamiseks, paljastades eredaid tõendeid militaarpärandist.
Läti küttide punkrid ja kaevikud Tīreļis
Läti kütipolkude punkrid ja kaevikud Tīreļis asuvad Mārupe piirkonnas Babīte vallas Antiņi Läti küttide kalmistu ja endise ravimilao läheduses. Esimese maailmasõja ajal asusid siin Vene Keisririigi armee Läti kütipolgud. Liivastele küngastele oli rajatud kaevikuid ja punkreid. Kaeviku- ehk positsioonisõda on parim viis Esimese maailmasõja täpseks kirjeldamiseks ja kaitserajatiste tähtsuse rõhutamiseks. Sõdurite igapäevaseks tööks oli kaitserajatiste täiustamine. Nad tavatsesid anda kaevikutele nimesid, mis meenutasid neile nende kodusid ja aitasid sõjategevust unustada. Kaevikuliinid olid keerulised kaitsesüsteemid, mida vaenlasel oli raske vallutada. Relvade arenguga muutusid need kaitserajatised veelgi keerukamaks. Varjendite katuseid tugevdati, et need peaksid vastu suurtükimürskudele. Kaevikud rajati eri suundadesse, et plahvatused tekitaksid võimalikult vähe kahju. Liikumiskäikudel olid taskud, mida kasutati lühiajaliste peidupaikadena suurtükitule ajal, sest need kaitsesid sõdureid šrapnellide ja kildude eest. Tänapäeval on osa kaitserajatistest taastatud ja on võimalik külastada kolme punkrit ja 100 m pikkust kaevikute osa.
Jõululahingu Muuseum ja vabaõhunäitus
Jõululahingu mälestuspark ja -muuseum asub Jelgava piirkonnas Valgunde vallas Mangaļi talukohas. Muuseum on Läti Sõjamuuseumi filiaal, see avati 2005. aastal ja see asub piirkonnas, kus toimus Jõululahing. Lahingupaikades on ikka veel säilinud ainulaadsed Esimese maailmasõja aegsed kaitserajatised. Muuseumis eksponeeritakse lahinguväljalt leitud esemeid. Vabaõhuekspositsioon tutvustab rekonstrueeritud kaitserajatisi. Muuseumi ümbruses asuvad turismimarsruudid ja õpperajad. Esimese maailmasõja aegsete kaitserajatiste vabaõhuekspositsioon ja siseväljapanekud on külastajatele avatud iga päev. Ložmetējkalnsi ümbrusest võib endiselt leida ainulaadseid tõendeid Esimese maailmasõja aegsetest kaitserajatistest. Seal asub 27 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb panoraamvaade piirkonnale, kus toimus Jõululahing, mis on tõenäoliselt kõige tuntum ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Lätis. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriajaloos. Jõululahingut seostatakse peamiselt Läti küttide rünnakuga Saksa armee üksuste vastu äärmiselt rasketes ja ebasoodsates oludes. See oli ainulaadne olukord, kus suurt lahinguoperatsiooni alustati ilma suurtükiväe toetuseta.
Jõululahingute mälestusmärk Antinu vennaskonna kalmistul
Asub Babīte linnaosas, tee servas endise Antiņi maja ja vana ravimite lao lähedal.
Antiņi ehk Tīreļi sõdurite kalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal. Piirkonnas asusid Vene impeeriumi sõjaväe kaitsepositsioonid. 1917. aastal asus jõululahingute ajal selle lähedal 5. Zemgale Läti laskurpolgu staap ja haigla koos ravimite laoga.
Ööl vastu 5. jaanuari 1917 maeti kaheksa tohutu lõkke valguses sõjaväelise auavaldusega 105 5. Zemgale Läti laskurpolgu võitlejat. Nad langesid lahingus Saksa armee vastu või surid vigastustesse. Matusetseremooniat juhtis rügemendi ülem Jukums Vācietis. Hilisematel aastatel maeti kalmistule ka teiste Vene armee üksuste sõdureid. 1925. aastal avati kalmistul arhitekt Eizen Laube monument ja territoorium haljastati. Kalmistule maetud 3800 sõduri kohta leiab infot mitmel pool, kuid seda tuleb hinnata ebatõenäoliseks ja kontrollimata.
Riia vennaskalmistu
Riia vennaskalmistu asub Riia linna Põhjarajoonis. Kalmistu laiub 9 ha suurusel maa-alal ja on Läti silmapaistvaim ja oluliseim memoriaalansambel langenud läti sõduritele. Kalmistule on maetud umbes 3000 sõdurit. Vennaskalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal, kui siia maeti kolm läti kütti, kes langesid Tīreļpurvsis Saksa armee vastu võideldes. Hiljem maeti vennaskalmistule ka teistes lahingutes ja sõdades langenud läti sõdureid. Memoriaalansambel on ehitatud skulptor Kārlis Zāle kavandi järgi ja see on esimene taoline maastiku-, arhitektuuri- ja skulptuuriansambel Euroopas. Selles on kasutatud kohalikule maastikule, läti talule, folkloorile ja ajaloole iseloomulikke elemente, mis ülistavad sõdurite iseloomujooni ja jutustavad nende teekonnast. Memoriaalansambel avati 1936. aastal ja sellel on kolm osa: „Mõtete tee", mis on 250 m pikkune allee, „Kangelaste terrass" koos igavese tule altari ja tammehiiega ning matmispaik, mida piirab müür, millel on kujutatud ema koos langenud poegadega.
Kindral L. Bolsteini muuseum
Asub Kandavast 17 km kaugusel Matkule vallas Pucesdzirnavais.
Pūce veski territooriumile puhkemajja loodi Läti armeekindrali Ludvig Bolšteini mälestustuba. Kunagi üüris seda kinnistut perekond Bolstein. Alates 19. sajandist sajandi lõpul töötati siin saeveski, viljaveski ja lambavilla.
Ludvig Bolšteins oli üks kogenumaid Läti sõdureid, kes osales aktiivselt Läti laskurüksuste loomisel. Võttis osa Vabadussõjast ja Läti riigi loomisest. Teise maailmasõja alguses oli Ludwig Bolstein eeskujuks, kes demonstreeris täielikku mittekoostööd Nõukogude okupatsioonirežiimiga. Üks kahest Läti armee kõrgemast ohvitserist, kes sooritas enesetapu, kuna ei tahtnud teha koostööd Nõukogude okupatsioonivõimuga. Helgeks ajalooallikaks on kindrali surmaeelsed kirjad, mis võimaldavad paremini mõista isiksust ja olukorda, milles Läti riik oli II maailmasõja alguses. Kirjadel seisis: „Oma ülemusele. Meie, lätlased, ehitasime uue uhke hoone – oma riigi. Võõrvõim tahab meid sundida seda ise maha lammutama. Ma ei saa osaleda." Seevastu teise kirja tekst oli adresseeritud emale: "Ema, vabandust, ma ei saaks teisiti."
Eelnevalt taotledes saab külastada mälestustuba ja tutvuda kindralile pühendatud ekspositsiooniga.
Nordeķi – Kalnciemas dune ridge
The approximately 30 km long dune ridge, which can be traced in nature from Iļģuciems (with minor interruptions) to Tīreļi today, is one of the most impressive landforms of the Seaside Lowlands, which is rarely perceived as a single natural formation. The dune was formed on the shores of one of the last Baltic glacial lakes, as the waters of the Baltic glacial lake receded. The dune ridge consists of two parallel 50–100 m wide dune belts. They are usually 6–10 m high, but their highest points reach 16–19 m above sea level. In the vicinity of Kleisti, Imanta and Beberbeķi, the beautiful pine forests covering the dunes are a popular place for walking, recreation and sports, and in winter - cross-country skiing. The part of the dune in the vicinity of Lāčupīte is associated with the events of the Bermontiades. On the dune in Pārdaugava is the Lāčupe or Lācaras cemetery . Between Pinkie and Babīte, the Beberbeķi Nature Park has been established to preserve the dunes. The western part of the Nordeķi-Kalnciemas dune ridge, approximately 10 km long, is called the Long Dune . Near the Long Dune (south of Trenči) is the Antiņi Brothers Cemetery , the Latvian Riflemen's Hospital medicine warehouse , and the renovated Latvian Riflemen's dugouts . South of the Long Dune is a massif of swampy forests and marshes, including Rāvājs and Maztīrelis . Opposite Maztīrelis is Ložmetējkalns with a viewing tower and a resting place and the so-called German rampart section . Even further west, near the Long Dune are the Latvian Riflemen Brothers Cemetery and the Piķi Brothers Cemetery. With greater or lesser interruptions, trenches are visible almost along the entire Nordeķi-Kalnciemas dune ridge. In the southwestern part of the Long Dune – in the swampy forests that adjoin it from the south, bomb craters from the First World War are visible. Along the entire length of the Long Dune (south of it), small forest paths run, suitable for walks and longer hikes – a great opportunity to explore the sites of the First World War battles.
Susijusi istorija
An entry in the diary of the moment when soldiers learn about preparing for the Christmas battles.
Latvian riflemen and their officers were informed at the last minute about the start of the battle. Rūdolfs Ivanovs, a non-commissioned officer of the 5th Zemgale Latvian Rifle Regiment, described in the diary the last evening before the start of the battle. A short, but bright and authentic text that shows a very important moment for a soldier - learns about the day of battle.
Creation of defensive positions.
The description looks at the battlefield fortification in general. It is based on the experience of the First World War and the situation when it is necessary to organize extensive work on the fortifications.
A commemorative badge dedicated to Admiral Makarov has been found in the courtyard
A small military relic can testify to an extensive historical story. And although the badge represents the events that took place during the Russo-Japanese War, it shows the variegated military history and the involvement of our Latvian riflemen in other military conflicts both before and after the Wars of Independence.