Läti skulptori Kārlis Zāle vähemtuntud teoste eest Dīvalsi ja Trikāta vanadel kalmistutel

Mälestusstele asub Trikāta kalmistu kabeli kõrval.

Trikāta kalmistul säilitatakse kolme silmapaistva Läti kindrali – Roberts Dambītise, Kārlis Goppersi ja Jānis Balodise – mälestust. Trikāta kalmistule on maetud ka kõigi nende kindralite õpetaja Jēkabs Mūrnieks.

Lāčplēsi sõjaväeordu kindraleid ja rüütleid mälestatakse igal aastal tõrvikurongkäikudega Trikāta kalmistule, kus on kaks mälestussammast, kuhu on graveeritud Trikāta kihelkonnaga seotud 17 Lāčplēsi sõjaväeordu rüütli nimed.
Stela avati 11.11.2018.

Videolugu Lāčplēsi sõjaordust ja kindral Jānis Balodise ordenite komplektist .

Asub Valmiera Dīvala (Jāņa) kalmistul Valmieras.

Allaži paekivisse skulptor Marta Lange valmistatud monument avati 26. septembril 1937. aastal.

Sammasmonumenti sulgeb kaldaltar, millel on tammepärg ja paekivist kiiver.

Maetakse ligikaudu 80 Läti Vabadussõjas hukkunud sõdurit, samuti vigastustesse ja haigustesse surnuid.

Läheduses on üks vähemtuntud Kārlis Zāle teoseid - monument “Katkised roosid”, mis on seotud vendade kalmistuansambli rajamisega.

Seal on ka kommunistliku terrori ohvrite mälestusmärk - kivi, millel kiri: "1941. aasta kommunistliku režiimi palgamõrvarid" ja valged ristid.

Riia vennaskalmistu asub Riia linna Põhjarajoonis. Kalmistu laiub 9 ha suurusel maa-alal ja on Läti silmapaistvaim ja oluliseim memoriaalansambel langenud läti sõduritele. Kalmistule on maetud umbes 3000 sõdurit. Vennaskalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal, kui siia maeti kolm läti kütti, kes langesid Tīreļpurvsis Saksa armee vastu võideldes. Hiljem maeti vennaskalmistule ka teistes lahingutes ja sõdades langenud läti sõdureid. Memoriaalansambel on ehitatud skulptor Kārlis Zāle kavandi järgi ja see on esimene taoline maastiku-, arhitektuuri- ja skulptuuriansambel Euroopas. Selles on kasutatud kohalikule maastikule, läti talule, folkloorile ja ajaloole iseloomulikke elemente, mis ülistavad sõdurite iseloomujooni ja jutustavad nende teekonnast. Memoriaalansambel avati 1936. aastal ja sellel on kolm osa: „Mõtete tee", mis on 250 m pikkune allee, „Kangelaste terrass" koos igavese tule altari ja tammehiiega ning matmispaik, mida piirab müür, millel on kujutatud ema koos langenud poegadega.

See asub Riia kesklinnas Brīvībase väljakul.

Vabaduse monument on üks silmapaistvamaid Läti ajaloo, arhitektuuri ja kunsti monumente. See ehitati Kārļis Zaalese projekti järgi avalike annetuste alusel. Avati 1935. aastal Läti rahva vabaduse ja isamaa-armastuse sümbolina. Koos Riia vendade hauaansambliga kuulub see monumentaalarhitektuuri ja skulptuuri kõige väärtuslikumate näidete hulka.

Vabaduse monument väljendab Läti kultuuri eetilisi ja esteetilisi väärtusi. Sümbolid peegeldavad vabaduse filosoofilist olemust ja läti rahvuse ajaloolisi ettekujutusi iseseisvusvõitluse etappidest. Näitab füüsilise ja vaimse jõu kehastust. Kangelaskeel räägib läti rahvusest kui iseseisvast, aktiivsest ajaloo tegijast ja oma saatuse määrajast.

Selle asemel oli algselt Vene tsaari Peeter I monument. Esimeses maailmasõjas lammutati see laevaga Petrogradi toimetamiseks. Laeva torpedeeris Saksa allveelaev ja see uppus Eesti territooriumil Wormsi saare lähedal. Nõukogude okupatsioonirežiim plaanis Vabadussamba mitu korda lammutada, kuid see ei teostunud.

Tänapäeval saab näha üht Läti sümbolit ja jälgida sõjaväe auvahtkonna traditsioone.

Dobele Vabastussammas asub Dobeles, Birzese sillast ligikaudu 250 meetrit läänes, Dobele lossivaremete ees.

Dobele Vabastussammas on pühendatud Esimeses maailmasõjas ja Läti vabadusvõitlustes langenud sõduritele. Skulptor Kārlis Zemdega lõi Dobele Vabastusmonumendi kahefiguurilise kompositsioonina, kus muistne läti sõdur on rahvuse tugevuse sümbol ja rahvuse tütar - Dzimtene kuju - väljendab vaimse selguse ideaali.

Dobele monumendi rajamise idee käidi välja 1924. aastal, kuid K. Zemdega alustas monumendi kallal alles kümme aastat hiljem, 1934. aastal. Monument raiuti 44 tonni kaaluvast Soome graniidiplokist, koos alusega ulatus monument 4,5 m kõrgusele. Monumendi pidulik avamine toimus 9. juunil 1940 praeguse Nõukogude sõdurite hauamonumendi kohas, Brīvībase tänaval, kus Dobele Vabadussammas seisis kuni 1950. aastani, mil see Nõukogude võimu korraldusel õhku lasti. .
Rahvusliku ärkamisaja alguses ja tänu K. Zemdega loodud monumendi taastamise algatajate - Läti Kultuurifondi Dobele filiaali - järjekindlale tegevusele 21. juulil 1988 Dobele rajoonikomitee büroo. Läti kommunistliku partei ja Dobele rajooni Rahvasaadikute Nõukogu täitevkomitee tegid otsuse toetada Dobele töökollektiivi ja kodanikualgatust Stalini kultuse ajal hävitatud monumendi taastamiseks. Samal ajal loodi ka mälestise taastamise fond, mille raames kasutati ettevõtete, organisatsioonide ja eraisikute annetusi K. Zemdega monumendi taastamiseks ja paigaldamiseks Dobele lossivaremete esisel platsil. See asukoht valiti rahvastikuuuringu tulemuste põhjal. Dobelniekside annetuste mälestussammas restaureeriti ja püstitati 1996. aastal. Monument oli valmistatud graniitkivist, mis toodi Ukrainast Zaporižžjast ja mille valmistas kiviraidur Liberijs Pelņa skulptor Inta Berga järgi.