Latgale - Latvijas austrumu pierobeža

Daugavpilsi kindlus asub Daugava jõe paremal kaldal linna lääneosas. See on ainus peaaegu muutumatuna säilinud 19. sajandi esimese poole kindlus Põhja-Euroopas. Ehitust alustati 1810. aastal. 1812. aastal sai kindlus kannatada sõjategevuses ja 1829. aastal üleujutuste tõttu. Daugavpilsi kindlus oli strateegilise tähtsusega koht, sh Napoleoni armee vastu võitlemisel. Kindlus pühitseti sisse 1833. aastal, aga see valmis peaaegu pool sajandit hiljem, 1878. aastal. Kindlus on jagatud kvartaliteks, mille keskosas asub paraadväljak. Hiljem kaotas kindlus oma strateegilise tähtsuse ja 1897. aastal rajati sinna ladu. Enne Esimest maailmasõda teenisid Daugavpilsi garnisonis läti sõjaväe ohvitserid, nt kindral Jānis Balodis ja kolonel Frīdrihs Briedis. 1912. aastal avati kindluse pargis mälestusmärk 1812. aasta sõja sajanda aastapäeva auks. Nõukogude ajal paiknesid siin sõjaväeüksused ja Daugavpilsi Lennunduse Tehnikakõrgkool. Praegu tegutsevad kindluses mitmed turismiatraktsioonid: Daugavpilsi kindluse kultuuri- ja teabekeskus (siit on võimalik tellida Daugavpilsi kindluse ekskursioone), Esimese maailmasõja muuseum, Daugavpilsi Mark Rothko kunstikeskuse galerii „Valge hobune”, meditsiininäitus ekspositsiooniga kontratseptsioonist, antikvariaat-salong „Housevintage“, Daugavpilsi nahkhiirte keskus ja retroautode näitus „Retrogaraž-D”.

Daugavpilsi haavlitehas asutati 1885. aastal. Tehas on Põhja-Euroopa vanim laskemoona tootmisüksus. Ainuke omataoline tehas Baltikumis ja üks vanimaid tööstuspärandi objekte Lätis. Tehases asub Euroopa ainus töötav pliihaavlivalutorn.

Tehas on läbi sajandite alati tootnud kvaliteetseid jahikuule, mida tehakse ka tänapäeval. Tehases on seadmed ja konstruktsioonid, mis on ehitatud 19. sajandil, lisatud enne ja pärast mõlemat maailmasõda, kuid need sobivad hästi kokku laskemoona tootmisel kasutatavate kaasaegsete seadmetega.

Tehas pakub ajaloonäitust, haavelvalu töökoda, ronida oma ainulaadsesse 31,5 m kõrgusesse torni, mille all on 13,5 m sügavune jahutuskaev. Laskemoonavabrik on sihtkohaks paljudele sise- ja välisturistidele, kes soovivad täna tunda 19. sajandi ainulaadset atmosfääri ning tutvuda iidse tehnikaga tegevuses. Peale tehase külastamist on kõigil võimalus valmistatud tooteid tehase lasketiirus proovida.

Teise maailmasõja esemete näitus-muuseum Aglonas. Näitusel on 1000+ eset, mis on välja pandud suhteliselt väikeses ruumis nii, et need on hästi nähtavad ja vaatajale lähedal, mitte vitriinides peidus, nii et on täielikult tunda tolle aja sündmuste aurat. . Eksponaate koguti Teise maailmasõja ajal aktiivsetes sõjapiirkondades aastaid, ka vahetuskaupa või oksjonitelt ostetud. Muuseumis on eksponeeritud üks Läti suurimaid kollektsioone. Ühes kohas on näha peaaegu kõik kerged, "kuumad" relvad (karabiinid, kuulipildujad, kuulipildujad), mis idarindel võidelnud. Vaatamiseks on saadaval mõlema sõdiva poole sõdurite isiklikud asjad, laskemoon, mürsud, reaktiivmürsud, õhupommid, kumulatiivrelvad, külmrelvad. Pilk vormiriietusele ja kööki ka. Muuseumis saab proovida vormiriideid, kiivreid jms, käes hoida kuulipilduja mudelit ja teha pilti külgkorviga mootorrattal.

Jelgava 3. jalaväerügemendi monument 16. jaanuaril 1920 toimunud vabadusvõitlustele Latgales. Kirjaga: "3. Jelgava jalaväerügemendi lahingupaiga võidumarss läbi Latgali. 1920.16.I. Toome Lätisse päikest, vabadust ja iseseisvust"

Monument avati 1936. aastal. 16. augustil pühitses reverend Adams Vizulis (1891 - 1970) kindral Žanis Bachi (1885 - 1941). Monumendi autor oli insener Zilēvičs

Läti Vabadussõda (1918–1920) Operatsioon Latgale vabastamiseks algas 3. jaanuaril 1920. aastal. Jaanuari keskpaigaks oli Läti ja Poola armee vabastanud Daugavpilsi ja suurema osa Latgale lõunaosast kuni Dagda-Indra jooneni Venemaal võimu haaranud suurkujude vägede käest. 9. jaanuaril algab Põhja-Latgales Läti armee pealetung, mis liikus kiiresti Kārsava ja Pitalova jaamade suunas.

Kahe rünnakusuuna vahele jäi magnaatide kontrollitav ala Varakļani, Viļani ja Rēzekne ümbruses. 20. jaanuaril alustasid Läti armee üksused Rēzekne vabastamise operatsiooni. Rēzekne vabanes juba 21. jaanuaril. Jaanuari lõpus jõudis Läti armee lätlastega asustatud maade piirini kogu idarinde laiuses. Juba 1. veebruaril sõlmis Nõukogude Venemaa Lätiga vaherahulepingu.

Latgale lahingute võiduga saadi Läti idapiir ja võimalus lisada Latgale Lätile. 1920. aastal võitis Läti sõjavägi Läti lõpliku ühendamise ja iseseisvuse.

Monument dateeritud 1920.16.I. on pühendatud hetkele, mil 3. Jelgava jalaväerügement seisis oma stardipositsioonidel enne Rēzekne vabastamisoperatsiooni.