Latgale – Läti idapiir

Daugavpilsi kindlus asub Daugava jõe paremal kaldal linna lääneosas. See on ainus peaaegu muutumatuna säilinud 19. sajandi esimese poole kindlus Põhja-Euroopas. Ehitust alustati 1810. aastal. 1812. aastal sai kindlus kannatada sõjategevuses ja 1829. aastal üleujutuste tõttu. Daugavpilsi kindlus oli strateegilise tähtsusega koht, sh Napoleoni armee vastu võitlemisel. Kindlus pühitseti sisse 1833. aastal, aga see valmis peaaegu pool sajandit hiljem, 1878. aastal. Kindlus on jagatud kvartaliteks, mille keskosas asub paraadväljak. Hiljem kaotas kindlus oma strateegilise tähtsuse ja 1897. aastal rajati sinna ladu. Enne Esimest maailmasõda teenisid Daugavpilsi garnisonis läti sõjaväe ohvitserid, nt kindral Jānis Balodis ja kolonel Frīdrihs Briedis. 1912. aastal avati kindluse pargis mälestusmärk 1812. aasta sõja sajanda aastapäeva auks. Nõukogude ajal paiknesid siin sõjaväeüksused ja Daugavpilsi Lennunduse Tehnikakõrgkool. Praegu tegutsevad kindluses mitmed turismiatraktsioonid: Daugavpilsi kindluse kultuuri- ja teabekeskus (siit on võimalik tellida Daugavpilsi kindluse ekskursioone), Esimese maailmasõja muuseum, Daugavpilsi Mark Rothko kunstikeskuse galerii „Valge hobune”, meditsiininäitus ekspositsiooniga kontratseptsioonist, antikvariaat-salong „Housevintage“, Daugavpilsi nahkhiirte keskus ja retroautode näitus „Retrogaraž-D”.

Daugavpilsi haavlipüssivabrik, mis asutati 1885. aastal, on Põhja-Euroopa vanim laskemoonavabrik, ainus omataoline tehas Baltimaades ja üks vanimaid tööstuspärandi objekte Lätis. Seal asub Euroopa ainus tegutsev haavlipüssitorn.

Sajandeid on tehas tootnud kvaliteetseid jahikuulikesi ja teeb seda tänaseni. Tehases on säilitatud 19. sajandist pärit varustust ja konstruktsioone, mida on enne ja pärast maailmasõdu täiendatud. Moona tootmiseks kasutatakse kaasaegseid seadmeid.

Külastajad saavad tutvuda ajaloolise näituse ja haavelvalu töökojaga ning ronida tehase ainulaadsesse 31,5 meetri kõrgusesse torni, mille all asub 13,5 meetri sügavune jahutuskaev. See tehas on populaarne turismisihtkoht, mis meelitab ligi nii kohalikke kui ka väliskülalisi, võimaldades neil avastada 19. sajandi tööstuspärandit ja näha vanu masinaid töös. Pärast tehasetuuri saavad külastajad tehase lasketiirus valmistatud tooteid katsetada.

Teise maailmasõja näitus Aglonas ehk Sõjamuuseumis avati 2008. aastal ja see on üks ulatuslikumaid ja huvitavamaid seda tüüpi näitusi Lätis. Kollektsiooni on pidevalt täiendatud uute omandamiste ja sõjas osalejate ning sõjaaegsete inimeste lugudega.

Muuseumi tuumiku moodustavad Teise maailmasõja ajal kasutatud relvad, varustus, laskemoon ja vormiriietus. Lisaks on seal majapidamistarbeid, lennukivrakkide fragmente ja muid eksponaate. Üks väärtuslikumaid ja ainulaadsemaid eksponaate on ülemleitnant Augusti ja tema kallima Martha vaheline väliposti kirjavahetus, mis lõi viie sõja-aasta jooksul kahe armastava inimese vahele õnneliku lõpuga dialoogi. Näituse taustal on eksponeeritud sõjaaegsed kroonikad.

Näitus ei ole politiseeritud ja peegeldab võrdselt sõja mõlemat poolt, võimaldades vaatajatel seda tajuda ilma hea või halva kohta hinnanguid andmata, mis muudab näituse kergesti mõistetavaks.

Monument 3. Jelgava jalaväerügemendi 16. jaanuari 1920. aasta vabadusvõitlusele Latgales. Pealdisega: „3. Jelgava jalaväerügemendi lahingute toimumiskoht, võidukäik läbi Latgale. 1920.16.1. Me tõime Lätile päikese, vabaduse ja iseseisvuse.“

Monument avati 1936. aastal. 16. augustil pühitses selle sisse kindral Žanis Bachs (1885–1941), kelle eest vastutas pastor Ādams Vizulis (1891–1970). Monumendi kavandi autor oli insener Zilēvičs.

Läti Vabadussõja (1918–1920) operatsioon Latgale vabastamiseks algas 3. jaanuaril 1920. Jaanuari keskpaigaks olid Läti ja Poola armeed vabastanud Daugavpilsi ja suurema osa Lõuna-Latgalest kuni Dagda-Indra jooneni Venemaal võimu haaranud bolševike vägede käest. 9. jaanuaril alustas Läti armee pealetungi Põhja-Latgales, liikudes kiiresti Kārsava ja Pitalova jaamade suunas.

Kahe rünnakusuuna vahele jäi bolševike kontrolli all olev ala Varakļāni, Viļāni ja Rēzekne ümbruses. 20. jaanuaril alustasid Läti armee üksused Rēzekne vabastamise operatsiooni. Rēzekne vabastati 21. jaanuaril. Läti armee jõudis kogu idarinde ulatuses lätlaste asustatud alade piirile jaanuari lõpuks. Juba 1. veebruaril sõlmis Nõukogude Venemaa Lätiga vaherahu lepingu.

Latgale lahingute võiduga kindlustati Läti idapiir ja avanes võimalus Latgale Lätiga liita. Läti armee saavutas Läti lõpliku ühendamise ja iseseisvuse 1920. aastal.

Monument, mis on dateeritud 1920.16.I., on pühendatud hetkele, mil 3. Jelgava jalaväerügement asus sisse oma lähtepositsioonidele enne Rēzekne vabastamise operatsiooni.