Läti vabadusvõitluste monument 3. Jelgava jalaväerügemendi lahingupaigas
Mälestusmärk

Monument 3. Jelgava jalaväerügemendi 16. jaanuari 1920. aasta vabadusvõitlusele Latgales. Pealdisega: „3. Jelgava jalaväerügemendi lahingute toimumiskoht, võidukäik läbi Latgale. 1920.16.1. Me tõime Lätile päikese, vabaduse ja iseseisvuse.“

Monument avati 1936. aastal. 16. augustil pühitses selle sisse kindral Žanis Bachs (1885–1941), kelle eest vastutas pastor Ādams Vizulis (1891–1970). Monumendi kavandi autor oli insener Zilēvičs.

Läti Vabadussõja (1918–1920) operatsioon Latgale vabastamiseks algas 3. jaanuaril 1920. Jaanuari keskpaigaks olid Läti ja Poola armeed vabastanud Daugavpilsi ja suurema osa Lõuna-Latgalest kuni Dagda-Indra jooneni Venemaal võimu haaranud bolševike vägede käest. 9. jaanuaril alustas Läti armee pealetungi Põhja-Latgales, liikudes kiiresti Kārsava ja Pitalova jaamade suunas.

Kahe rünnakusuuna vahele jäi bolševike kontrolli all olev ala Varakļāni, Viļāni ja Rēzekne ümbruses. 20. jaanuaril alustasid Läti armee üksused Rēzekne vabastamise operatsiooni. Rēzekne vabastati 21. jaanuaril. Läti armee jõudis kogu idarinde ulatuses lätlaste asustatud alade piirile jaanuari lõpuks. Juba 1. veebruaril sõlmis Nõukogude Venemaa Lätiga vaherahu lepingu.

Latgale lahingute võiduga kindlustati Läti idapiir ja avanes võimalus Latgale Lätiga liita. Läti armee saavutas Läti lõpliku ühendamise ja iseseisvuse 1920. aastal.

Monument, mis on dateeritud 1920.16.I., on pühendatud hetkele, mil 3. Jelgava jalaväerügement asus sisse oma lähtepositsioonidele enne Rēzekne vabastamise operatsiooni.