Kurelians II Maailmasõda
Eine lettische Militärformation, die im Juli 1944 von General Jānis Kurelis aus den Aizsargi (wörtlich: "Verteidigern") des Distrikts Riga mit dem offiziellen Ziel gegründet wurde, die Daugava zwischen Pļaviņas und Ķegums im Falle eines deutschen Rückzugs zu verteidigen und Partisanengruppen im Rücken der sowjetischen Streitkräfte zu bilden.
General Kurelis war der Leiter der Militärkommission der nationalen Widerstandsbewegung, die zum lettischen Zentralrat gehörte, aber der eigentliche Leiter der Kommission war Hauptmann Kristaps Krišs Upelnieks.
Nachdem sie sich im Herbst 1944 in der Region Kurzeme niedergelassen hatten, war es das Ziel der Kurelianer, gegen die beiden Besatzungsmächte, Nazideutschland und die Sowjetunion, zu kämpfen, um den unabhängigen Staat Lettland wiederherzustellen.
Die Kurelians-Gruppe wurde am 14. November 1944 aufgelöst, und acht Stabsoffiziere wurden am 19. November im Marinegefängnis von Liepāja erschossen.
Rohkem teabeallikaid
Jānis Kurelis – Vikipeedia (wikipedia.org)
Natsi-Saksamaa okupeerimine Lätis 1941–1945. aasta – rahvuslik entsüklopeedia (enciklopedija.lv)
Rühm Läti sõdureid kindral Jānis Kurelise juhtimisel – YouTube
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Rubenise Pataljoni Muuseum
Rubenise Pataljoni Muuseum asub Ugāles. See annab ülevaate Roberts Rubenise pataljonist, mis teenis 1944. aastal kindral Jānis Kurelise alluvuses Kuramaal, ning Kurelise sõdurite tegevusest ja rahvuslikust vastupanuliikumisest. Muuseumis on väljapanek Läti Kesknõukogu ja selle Ventspilsi rühma tegevuse kohta ja seal eksponeeritakse Läti Kesknõukogu memorandumit 188 allkirjaga ja allakirjutanute fotodega; see dokument on kantud UNESCO maailma mälu Läti registrisse. Läti Kesknõukogu oli Läti kõrgeim poliitikajuhtimiskeskus põrandaaluse valitsusega Läti okupatsioonide ajal 1943–1994; see loodi eesmärgiga koordineerida erinevate läti vastupanuliikumiste tegevust Läti riikliku iseseisvuse taastamiseks. Muuseum korraldab ka väljasõite...
Rubenise pataljoni punker ja lahinguväljad
Rubenise pataljoni 2. roodu restaureeritud muldonn asub Usma valla metsas Ilziķi järve ääres. Väljastpoolt saab seda näha igal ajal tasuta, kuid tasulised ekskursioonid punkrisse tuleb ette tellida.
Leitnant Roberts Rubenise pataljon kuulus kindral Jānis Kurelise moodustatud väeosa koosseisu, mis ei alistunud Saksa vägedele ja osutas tugevat vastupanu. 14. novembrist 9. detsembrini...
Rahvusliku Vastupanuliikumise Muuseum Rendas
Muuseum asub mõne kilomeetri kaugusel Renda keskusest. Ekspositsioon tutvustab 50 aastat kestnud vastupanuliikumist Lätis: vastupanu esimesele Nõukogude okupatsioonile, Natsi-Saksamaa okupatsioonile ning nii relvastatud kui vägivallatut vastupanu teisele Nõukogude okupatsioonile. Ekspositsioon asub kahes hoones. Ühes hoones asub esimest Nõukogude okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni tutvustav näitus. Taastatud aidahoonesse on välja pandud näitus metsavendlusest. Kahe hoone vahel asub punker autentse sisseseadega ja kaevikud, mida mööda sõdurid liikusid. Muuseumi lähedal Rendas asub harjutusväljak – kaevikud, blindaažid ja takistusrada – noorsõduritele ja teistele huvilistele. Külastused tuleb ette tellida.
...Zlēku tragöödia mälestuspaik
Mälestusmärk asub Zlēki mõisaansambli lähedal, Karātavkalnsi lääneosas. Umbes kakskümmend kiviklibu hukkunute nimedega moodustavad ringi ja keskel on umbes kolme meetri kõrgune mustast marmorist obelisk.
Osa hukkunutest on ümber maetud Zlēki mälestusmärgi juurde.
...Koht, kus kindral Kurelisi staabiohvitsere lasti maha
1944. aasta juuli lõpus, kui Punaarmee tungis Läti territooriumile, lubasid Saksa okupatsioonivõimud Riia ringkonnapolitsei ülemal ja taastatud Läti kaardiväeorganisatsiooni 5. Riia kaardiväerügemendi komandöril Jānis Veidelisel luua "Riia kaardiväerügemendi kindral Kurelise rühma". Selle juhiks sai Läti Kesknõukogu sõjalise komisjoni juht, Läti armee kindral Jānis Kurelis.
...Nõukogude partisanide üksuse "Punane Nool" mälestuskivi
Nõukogude partisanide üksus moodustati 30. septembril 1944, kui 19 Saksa 283. politseipataljoni sõdurit Vladimir Semjonovi juhtimisel deserteerusid koos relvadega. Pataljon moodustati 1943. aastal Latgale piirkonna vabatahtlikest ja osales Saksa okupatsioonivõimude partisanide vastastes operatsioonides Läti ja Valgevene territooriumil.
Üksus kandis oma komandöri järgi nime "Semjonovi üksus" ja võttis alles sõja lõpus vastu nime "Punased nooled", mis oli juba pärast Teist maailmasõda nõukogude propaganda poolt...
Vabaduse rada (Karosta marsruut)
Hästi hooldatud, 9 km pikkune matkarada, mis on loodud Läti meeste vapruse ja kangelaslikkuse mälestuseks Läti vabadusvõitluse ajal 1919. aastal.
Rada algab Redanast ja kulgeb läbi Karosta metsaala, piki mereranda ja Cietokšņa kanalit, sealhulgas külastades tsaariaegseid kindlustusi ja nõukogudeaegset sõjalist pärandit. Rajal on 5 infotahvlit, mis tutvustavad Karosta loomist ja kogu linna ümbritsevat kindlustussüsteemi, 1919. aasta Liepāja vabadusvõitlust, hilisematel aastatel ehitatud militaarehitisi ja elu Karostas...
Karosta vangla
Karosta vangla Liepājas on ainus turistidele avatud sõjaväevangla Euroopas. Hoone ehitati umbes 1900. aasta paiku haigla tarbeks, kuid seda ei kasutatud kunagi oma algsel otstarbel. Hoone kasutati ümber ajutise distsiplinaarkaristuse kandmise kohaks ja seda kasutati kuni 1997. aastani.
Võimud muutusid, kuid asutuse eesmärk jäi samaks, nimelt vangide, sealhulgas Vene tsaariarmee revolutsionääride, meremeeste ja allohvitseride, Saksa desertööride, Stalini-aegsete...
Monument Rubeni pataljoni parameedikutele
Cirkale kalmistule maeti ümber Rubeņa pataljoni parameedikud Ārija Stiebriņa ja Velta Vaska, kelle Saksa natside armee üksused lasid maha 9. detsembril 1944 koos teiste Zlēki ümbruses tabatud elanike, desertööride jms.
Juttude järgi järeldub sellest, et noored naised on Rubeni pataljoni astunud vabatahtlikult. Koos Rubeni pataljoniga mindi Suntažist Usmasse. Ent Jekelna kampaania käigus arreteeriti noored...
Rubeni pataljoni sõdurite hauad
Rubeni pataljoni sõdurite hauad asuvad Kuldīga - Sabile maantee ääres. Teest vaid mõnesaja meetri kaugusel asuvad teeviit ja kivi kirjaga "Sinu maa ja vabaduse eest".
Leitnant Robert Rubenise pataljon oli kindral Jānis Kurelise moodustatud väeosa üks osadest, mis ei alistunud Saksa vägedele ja osutas sakslaste ägedat vastupanu. Usma perioodil suurenes pataljoni arvuline koosseis 650 meheni koos nelja täisvarustuses kompanii, kiirabi ja farmimeeskonnaga. Juhtkoosseis: leitnant R. Rubenis, leitnant Filipsons, vv A. Druviņš, vv Šults, vv...
Kurelaste peakorter Stiklos
Teise maailmasõja ajal 1944. aastal asus kurjalaste staap Stikloses Annahite jahilossis. See hoone on säilinud tänapäevani.
Stikli ümbrus on rikas mitte ainult soode ja metsade, vaid ka liiva poolest. 1897. aastal alustas tööd uus Annahitese klaasivabrik - nii sai see Läti asula Stikli nime. 1900. aastal ehitati just sinna Stiklose järve kaldale nn Annahite jahipalee ehk hoone, kus elas vabrikujuhataja.
...Rubeni pataljoni lahingu koht 18. novembril 1944 Pērkoni maja lähedal
Mälestuspaik leitnant R. Rubeņase pataljoni 1944. aasta novembri-detsembri lahingute paigas Ugāle vallas "Vēvera" ja "Dzilna" majade vahel.
"Robežu" majad Skriveri vallas
Skriveri vallas "Robežu" majas on koht, kust 28. juulil 1944 alustati kindral J. Kurelise rühma moodustamist.
Kurelaste mälestuskivi Skriveri vallas
2015. aastal avatud mälestuskivi kurelelastele Skrīveru vallas "Robežu" majade juures. "Piiripealsed" majad pole säilinud, neist on vaid riismed.
Strazde mõis
Strazde mõis asub Riia - Ventspilsi maantee ääres ja see oli 29.09.-28.10.1944 kindral J. Kurelise rühma asukohaks.
Kooli vajadustele vastavaks tugevasti ümberehitatud (alates 1922. aastast) kaotas ümberehituse käigus oma esialgse välimuse ja proportsioonid. Strazde mõisa ümbritseb kaunis park.
Yekelni peakorter Talsos
3. novembril 1944 pidasid kindral J. Kurelis ja kapten K. Upelnieks selles Talsose majas kõnelusi SS Obergrupenführer F. Jekelna ja teiste Saksa ohvitseridega. Ajalooline hoone on lammutatud, asemele ehitatakse uus hoone.
Endine kauplus/politseihoone
Talsose endine kauplus/politseimaja, kus 1944. aasta 14.-19 novembris vangistati kindral J. Kurelise rühma staabiohvitserid.
Stiklos mälestuskivi kurelelastele
1997. aastal avastatud, 2023. aastal teisaldatud mälestuskivi kurellastele Puze vallas Annahite jahilossi "Stiklos" juures.
Kivi juures on QR-koodiga infotahvel, kus on audiogiidi jutustus kurelastest.
...Mälestuspaik vanal Annahite kalmistul
Mälestuspaik vanal Annahite kalmistul, kuhu on maetud 14. novembril 1944. aastal kindral J. Kurelise rühma staabi ja põhivägede sakslaste piiramise tagajärjel hukkunud sõdurid ja tsiviilisikud.
Mälestusmärgid kindral J. Kurelise ja leitnant R. Rubeni rühmale "Dzelzkalnu" kalmistul
Mälestuskivid kindral J. Kurelise ja leitnant R. Rubeni rühmale "Dzelzkalnu" kalmistul Puze vallas. Avatud 1997. aastal.
Mälestusmärgid paigaldati juba enne Rubenise pataljoni muuseumi loomist.
Kokkupõrkekoht Renda vallas Chubu maja juures
Vanemleitnant V. Strautnieksi pataljoni leitnant L. Znutenase 2. kompanii kokkupõrge sakslastega toimus 16. novembril 1944. aastal.
Valge rist ja hukkamiskoht Karostas
Valge rist ja hukkamiskoht Liepāja Karosta vangla ees. Avatud 2000. aastal.
Rubeni pataljoni lahingute koht 18.11.1944
Mälestuspaik leitnant R. Rubeņase pataljoni lahingute paigas 18. novembril 1944 Renda vallas "Pērkon" ja "Mežzīļu" majade vahel.
Seotud lood
Kolonelleitnant Eduards Graudinsi imepärane pääsemine mahalaskmise eest
1944. aasta novembris mõistis Saksa okupatsioonivõimude sõjakohus 8 kindral Kureli rühma staabiohvitseri süüdi, kolm staabiohvitseri said erinevatel põhjustel armu. Kolonelleitnant suutis põgeneda mahalaskmise eest, kuid Graudiņš "trambiti" Saksa koonduslaagrisüsteemis
Tragöödia koht Läti ajaloos on siiani ebaselge
Teise maailmasõja ajal, kui suurem osa Lätist oli juba Nõukogude Liidu kontrolli all ja Kuramaal valitsesid Hitleri Saksa vikaarid, alustasid nn kurelased Kuramaal võitlust Läti riikliku iseseisvuse taastamise eest.
Vilis Samsoni kirjeldus Punaste Noorte lahingust Saksa politseiüksustega 7. märtsil 1945. aastal
7. märtsil 1945 piirasid Saksa väed "Punaste Noorte" partisanide laagri ümber ja üritasid seda hävitada. Vilis Samsons kirjeldab oma 1974. aastal Riias "Zinātne" väljaandes ilmunud raamatus selle lahingu kulgu.