Tomas Algirdas Zauka
IV õukogude okupatsioon, I Vabadussõjad, II II maailmasõda

Tomas Algirdas Zauka (21. september 1899 – 21. jaanuar 1970) oli piloot, üks Leedu sportlennunduse teerajajaid ja aktiivne avaliku elu tegelane, kes väärib eriti Dariuse ja Girėnase mälestuse jäädvustamist. Ta sündis Rūmiškės talus Obeliai vallas Zarasai maakonnas suures talupojaperes, kus ta kasvas üles koos nelja venna ja kahe õega. Pärast algkooli lõpetamist õppis ta kohalikult organistilt orelimängu.

Aastatel 1919–1922 teenis T. Zauka vabatahtlikuna Leedu armees, oli reamees Kaunase maakonna komandandi kantseleis. 1923. aastal osales ta Klaipėda oblasti komandooperatsioonis. Teenistuse eest autasustati teda Leedu armee vabatahtlike medaliga (1929).

Pärast eraraamatupidamise kursuste lõpetamist töötas ta aastatel 1922–1940 rahandusministeeriumi maksuosakonnas. Sel perioodil kohtus ta Bronislava Vaitkevičiūtėga ja lõi temaga pere. Aastatel 1926–1933 õppis ta Vytautas Suure Ülikooli tehnoloogiateaduskonnas, kuid isiklikel põhjustel ei lõpetanud ta õpinguid.

1930. aastal lõpetas T. Zauka Leedu Aeroklubi korraldatud esimesed tsiviilpiloodikursused ja oli üks neljast, kes said pilooditunnistuse. Hiljem töötas ta Aeroklubis avalikul alusel – ta oli revisjonikomisjoni liige ja alates 1937. aastast – juhatuse liige.

Sõja ajal töötas T. Zauka Punase Terrori Muuseumis ja Vilniuse linnavalitsuses. Aastatel 1940–1944 juhtis ta S. Dariuse ja S. Girėnase komiteed, mis oli registreeritud tema majas Žaliakalnises. Aastatel 1942–1943 organiseeris ja kogus ta annetusi S. Dariuse ja S. Girėnase reljeefportreede nikerdamiseks Puntukase kivisse (skulptor Bronius Pundzius). Meistermehed nikerdasid kivi salaja, ehitades selle kohale puidust kuuri.

1944. aastal, rinde lähenedes, hoolitses T. Zauka koos lennunduskapten Ignas Vyliusega legendaarsete pilootide säilmete säilitamise eest. VDU meditsiiniteaduskonna töötajate abiga viidi pilootide säilmetega kirstud teaduskonna kabelist keldrisse ja müüriti seina nišši, kus need jäid 20 aastaks.

Pärast sõda sattus T. Zauka KGB tähelepanu alla ja aastatel 1945–1952 pagendati ta Põhja laagritesse (Pečiara, Jersovo Arhangelski oblastis, Vorkuta, Komi). Pärast pagendusest naasmist asus ta elama Kuršėnaisse ja töötas ehitajana. 1963. aastal, valmistudes Atlandi-üleste pilootide 30. surma-aastapäeva tähistamiseks, aitas ta paljastada kohta, kuhu nende säilmed olid peidetud.

1969. aastal sattus T. Zauka salapärasesse õnnetusse, milles ta sai raskelt vigastada, ja peagi pärast seda üritati tema kallal uuesti mõrvata. Kuna ta vigastustest ei paranenud, suri ta Kuršėnaides 21. jaanuaril 1970. Ta maeti Kuršėnai vanale kalmistule Užmiesčio tänaval, tema hauda kaunistab piloodi hauakivi, millel on kahest ristatud propellerist koosnev rist.